Jaak Vendla (1935.a-ni Jakov Feldmann) (1893 – 1969) sõjaväelane, VR I/3

Jaak Vendla (1935.a-ni Jakov Feldmann) (1893 – 1969) sõjaväelane, VR I/3
Sünd. 03.10.1893 Vastsemõisa v.
Surn. 20.10.1969 Tallinn
Jaak Vendla sündis Viljandimaal  Rääka talus, olles kaheksast vennast viies. Omandas üldhariduse Põhjaka Nõmme külakoolis, Kaansoo ja Olustvere apostliku õigeusu kihelkonnakoolis ning Vastemõisa Kildu 2-kl ministeeriumikoolis, mille lõpetas 1911. Sõjalised teadmised sai Kroonlinna merejungade kaldakursustel 1911–1912, Balti Mere Laevastiku Suurtükikoolis 1913–1914 ning Merekindluste ohvitseride erialastel täienduskursustel 1937. Võttis osa Esimesest maailmasõjas augustist 1914 soomuslaeval Poltava soomustorni vanemana ning detsembrist 1916 Peeter Suure merekindluse 12-tollise patarei instruktori ja torni vanemana Sõrve säärel. Oli Saksa sõjavangis oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918. Vabadussõjas alates 9. jaanuarist 1919, algul maaväes, siis alates veebruarist miiniristlejal Vambola ning lähetatuna sama aasta märtsist Laiarööpmelisel Soomusrongil nr 5. Ülendati aprillis 1919 ohvitseri asetäitjaks ja nimetati ühtlasi Aegnasaare Komandantuuri 12-tollise soomustorni komanderi abiks ning septembris selle komanderiks. Sama aasta novembris määrati Rannapatarei nr 9 ajutiseks komanderiks. Jaanuaris 1920 sai algul Rannapatarei nr 6 komanderiks ja siis Rannapatarei nr 1 soomustorni komanderiks. Pälvis Vabaduse Risti I liigi 3. järgu, 40 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärgi. Teenis pärast sõda Merejõudude Baasi Aegnasaare Komandantuuris Rannapatarei nr 1 soomustorni ülemana ning aprillist 1934 sama patarei ajutise ülemana, täites korduvalt ka Aegna saare ajutise komandandi kohuseid. Ülendati mais 1921 nooremleitnandiks, veebruaris 1925 leitnandiks ja 1934. aasta veebruaris vanemleitnandiks. Oli Aegnasaare Komandantuuri Ohvitseridekogu abiesimees, Mereväe Ekipaazi kohtu liige, Merekindluste ohvitseride aukohtu ning VRVÜ Tallinna osakonna liige. Sai teenete eest 1938. aastal Kotkaristi IV klassi. Tallinna linna perekonnaseisuametniku otsusega 13. juunil 1935 muudeti senine perekonnanimi Feldmann, andes selle asemel eestipärase Vendla. Ühtlasi parandati ka eesnimi Jakov, mis esines Jakob-Jaak variandis, eestiliku Jaak vastu. Aprillis 1940 viidi üle Naissaare Komandantuuri ja määrati Rannapatarei nr 16 ülemaks. Eestit okupeerinud Nõukogude võimud likvideerisid augustis 1940 Naissaare Komandantuuri ning Jaak Vendla viidi Merejõudude Baasi, kust juba septembrist vabastati sõjaväeteenistusest. Töötas Saksa ja Nõukogude okupatsiooni ajal äiale kuulunud küünlatehases Steariin ja aiaäris juhataja ning töölisena kuni 1950. aastani. Järgnevalt oli Bakaalkaubanduse Hulgibaasis kaubatundja ning laojuhataja kuni pensionile minekuni 1964. aasta kevadel.
Jaak Vendla suri Tallinnas oma kodus südameinfarkti.
Jaak Vendla abiellus 4.11.1938 Tallinna Toompea Aleksandri kirikus Leida Tartlainiga (sünd Raukas) Neil oli ühine poeg Jüri,  abikaasal oli esimesest abielust poeg Mati . Nimetamisväärne on seegi, et Jaak Vendla vanem vend, Tõnis Vendla, oli VR II/3.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016; Õpetajate Leht, nr. 45, 10.12. 2010;  https://www.geni.com/people/Jaak-Jakob-Vendla-Feldmann/6000000007253025900