Ruut Tarmo (1935. aastani Harald Rudolf Klein) (1896 – 1967) näitleja ja lavastaja.

Ruut Tarmo (1935. aastani Harald Rudolf Klein) (1896 - 1967) näitleja ja
lavastaja.

Sünd.26.04.1896 Tartu
Surn. 28.01.1967 Tallinn
Sündis maalri pojana. Isa oli sünge ja kinnine, samas küllalt haritud tolle aja kohta. Ema oli hea ja leebe. R.T oli vend ja õde, viimane suri lapsena. RT pandi varakult karja, aga karjapoisipõli ei valmistanud  poisile raskusi. Koolis käis vaid neli talve, pere oli vaene. Varakult haaras RT lugemiskirg. Tuli õppida elukutset, trükitööliseks ei saanud, asus õppima tisleriametit, töötades ja õppides Tartu kuulsaima mõõblitegija Bandelieri juures.1912.a. esines  esmakordselt TAARA seltsi laval lugedes G.Suitsu PÖÖRAST LAULU. Toimis sellest alates poolkutselise näitleja  ja lavastajana Tartu seltsides Taavet Mutsu (Vanemuise näitleja) asemel. Sattus vastu tahtmist tsaariarmeesse, pääses siiski rindelesaatmisest. A-l 1917 asutas ta mõne kaaslasega TARTU DRAAMATRUPI, kellega esineti Bürgermüsses ja naaberlinnades.  RT pakkus end tööle küll ESTONIASSE (kuhu Jungholz oleks võtnudki), pere tõttu aga läks VANEMUISESSE. Sinna ei saanud  aga oma väikese kasvu tõttu. Nii palju temperamenti ja häält, aga pikkust vaid 157 cm! RT sõidab Tallinna ja tal õnnestub saada P.Sepa juurde DRAAMATEATRISSE. L.Reiman mäletab esmajoones tema eeskujulikku teatrihäält: selge, kandev, metalline. Tema sisemine jõud ja tunnete panus oli määrav, võlusid ta särasilmad ja ta väike kasv jäi tahaplaanile, ning ta esines tihti pika ja koguka L.Reimaniga. Kasvuvahed olid viimased, mida märgati kahe suurepärase näitleja duetis. L.R. meenutab teda partnerina, kuis ta oskas teist sütitada ja ise süttis, ta sugereeriv vaim tõmbas kaasa. H.Mandri meenutab, et RT hääles oli kogu inimlik skaala- vaevalt tabatavast hingevarjundist metsiku möirgeni. M.Möldre nägi RT esmakordselt 1922.a.  kui RT mängis G.Kaiseri ekspressionistlikus draamas HOMMIKUST KESKÖÖNI. See mängustiil  nõudis erilist temperamenti, lakoonilisust, järskust ja jõulisust. RT mängis kassiiri osa nii, et see kujunes huvitavaimaks teatrisündmuseks. Semper võrdles teda välismaa suurteatrites nähtuga- RT edestas kõiki. Oli ka tagasilööke, kriitikat, et ta ei kasutanud oma  suurepärast häält alati õigesti, tal polnud häälenüansse. Aga ta suutis õppida ja vigadest vabaneda. L.Kalmet nimetab teda jumalaandeks - ilma õppimata, tutvusi kasutamata, sirgjooneliselt ja ausalt käib ta oma teed. Ta oli esmalt liialt harjunud olema esimene (VANEMUISEST tulles) mis kohe  ei sobinud DRAAMATEATRIS valitseva  ansambliprintsiibiga, ta pakkus üle, teatris puudus kunstiline kontroll.  Siiski ta sai aru,  et loomulikku annet on vaja lihvida. Ta suutis võrdse jõuga  esitada sügavat traagikat ja vallatut koomikat. Talle allus inimkarakterite kõige rikkam gamma kergatsist kuni sangarini.: käskjalg KUNINGAS OIDIPUSES, sulane Ants MIKUMÄRDIS , selle tüki tõi RT esimesena lavale,  menu oli kohe erakordne, seda mängiti üle 200 korra! Mortimer MARIA STUARTIS,  Osvald KUMMITUSTES Galen VALGES TAUDIS, Olovernes JUUDITIS, Raspljujev KRETSCHINSKI PULMAS. Tema üks suurimaid meistritöid oli Oru Pearu, ta avas laval Pearu päiksepoole ja lõi hoopis uue kuju, riukaliku, samas sügavalt inimliku armastaja (1958.a.). Samti tema Cyrano CYRANO DE BERGERACIS.   Kutselise näitlejana 1917.aastast on sageli lavasid vahetanud  töötades vaheldumisi DRAAMATEATRIS, VANEMUISES, RÄNDTEATRIS 1927.a., DRAAMASTUUDIOS 1928, EESTI DRAAMATEATRIS, kahes viimases teotses ka näitejuhina. Erakordseks kujunes ka  tema lavastaud JUUDIT, eriti massitseenid, parimad teatri ajaloos. RT ei teinud režiiraamatusse märkusi, tal oli kõik peas, erakordne lavamälu.  Suur menu ka 1934.a. Soomes,  kus esineti MIKUMÄRDI ja  SEITSME VENNAGA. 1938.a õnnestus RT viibida koos kolleegidega õppereisil Lääne-Euroopas.  Inimesena  vastuvett ujuja , kes ei armastanud kergema  vastupanu teed. MMöldre esmakohtumisel mäletab teda saleda blondi noormehena, kes riietus elegantselt, eriti korras olid  tema kingad. Aga ka kõik muu, kraamis ja korrastas oma kodu, samuti oli puhas ja korras ta enese välimus. Seda ka vangilaagris, kus ta istus 1951.a. nõuk. võimu poolt arreteerituna. Seal haris ta kaasvange ja hoidis üleval nende meeleolu. RT armastas loomi ja loodust. Oluline oli RT kooselu  M.Möldrega, mis kestis 42 aastat. Mõlemad olid varem abielus olnud. RT-l oli esimesest abielust tütar Lia ja poeg Elgas, MM-l aga poeg Gaius.  Nad puhkasid koos Pühajärvel, RT oli hea ujuja. RT armasts väga  lugeda- lemmikud olid Tammsaare, Gorki, Tšehhov, Balzac, Byron, Liiv, Under, Enno. Armastas kauneid esemeid, maale. Oli ebamusikaalne, aga armastas muusikat. Ta oli suur saunasõber. Oskas ka süüa teha, jõi mõõdukalt. Ei jaganud tehnikat.RT koosnes nagu kahest osast, üks pool oli noriv, taltsutamatu, metsik; teine pool õrn, leebe, tähelepanelik ja romantiline. Ta oli erakordselt aus, sugestiivse pilgu ja sõnaga ka elus. RT suri külmetamise tagajärjel. Sündis  nagu täht järsku ja suurelt, ja kadus nagu täht-plahvatuse teel, nii sõnas V.Panso omas järelhüüdes.

Andmed: M.MõldreRUUT TARMO, Tallinn, 1971; M.Möldre EESRIIE AVANEB, Tallinn, 2010; E.Türk SINILINDU PÜÜDMAS, Tallinn, 1964; L.Kalmet POOL SAJANDIT..., Tallinn, 1982; V.Panso PORTREED MINUS JA...., Tallinn, 1975; A.Lauter KÄIDUD...; Tallinn, 1982

Loe lisaks...