Eduard-Friedrich Stamm (1903 – 1957) sõjaväelane, kapten
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Eduard Stamm | 20.12.1903 | 17.10.1957 | 20.10.1957 |
Ellen Stamm | 01.12.1908 | 27.02.1991 | |
Hillar Stamm | 25.02.1932 | 27.05.1964 |
Eduard-Friedrich Stamm (1903 – 1957) sõjaväelane, kapten
Sünd. 20.12.1903 Tartumaa
Surn. 17.10.1957 Tallinn
Eduard Stamm sündis Tartumaal talupidaja peres. 1923.a. astus ta Sõjakooli mille lõpetas 1927.a. nooremleitnandina. Ta suunati teenima auto-tankirügementi soomusmasina ülemaks. Teenis samas rügemendis kuni Eesti sõjaväe likvideermiseni. Viimati oli rühmaülem. Kui Eesti Nõuk. Venemaa poolt okupeeriti siis pärast ENSV vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina 06.08.1940, andis 17.08.1940 Nõukogude Liidu kaitse tollane rahvakomissar direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks. Nõnda sattus ka Eduard Punaarmee kosseisu, ta oli seal Nõmmel 180.diviisi üksiku luurepataljoni rühmaülm kapteni auastmes. Arreteeriti juuniküüditamise päeval 1941.a. Süüdistati selles, et kasvas kulaku peres, astus vabatahtlikult Eesti sõjaväkke, võttis aktiivselt osa 1924.a. 1. detsembriülestõusu mahasurumisest (oli sel ajal sõjakoolis). Tegelevat nõukogudevastase agitatsiooniga, oli natsionaliseerimise vastu, oli veendumustelt kodanlik natsionalist.Taimõri ringkonnakohtu istungil 1941.a. detsembris mõisteti ta 10 aastaks paranduslike tööde laagrisse koos kodanikuõiguste äravõtmisega 5 aastaks. 1942.a. aprillis viidi ta Norilskist Lama järve äärde, see aitas ellu jääda. Töötas seal puusepana, valmistades skorbuudivastase ekstrakti jaoks puutünne. Ekstrakti valmistati lehiseokstest. Selletarvis oli Lamal väike vabrik. Kääritamisel ja destilleerimisel saadi sellest ka kuni 70 prots. alkoholi. Eduard Stamm valmistas ka Lamal surnud eestlastele puusärke. Erinõupidamise otsusega vähendati 1945.a. hea töö eest tema karistusaega paari kuu võrra. Pärast laagrist vabanemist jäi ta endisele tööle kuni lubati ära sõita. 1956.a. naases Eestisse, siin suri ta aasta peale kojujõudmist.
Andmed: ; Ü.Uluots „Nad täitsid käsku“, Tallinn, 1999; kultuur.elu.ee/ke503_Noril-Gulag.htm; Päewaleht, nr. 49, 19. 02.1938;