Elem Treier (1927 – 2012) kirjandusloolane ja näitekirjanik

Elem Treier (1927 – 2012) kirjandusloolane ja  näitekirjanik
Sünd. 12.09.1927 Karula v.
Surn. 21.03.2012 Tallinn
Elem Treier sündis Valgamaal Karula vallas raamatupidaja pojana, sai alghariduse Valgas ning lõpetas 1948. aastal Tartu 5. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna loogika-psühholoogia osakonna. Pärast ülikooli lõpetamist asus Elem Treier tööle E. Vilde Memoriaalmuuseumisse ja oli 1971. aastast kuni 2003. aastani E. Vilde ja A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumi direktor. Ta oli pühendunud ja sügav Ed.Vilde uurija, avaldades koos Karl Mihklaga kogumiku EDUARD VILDE KAASAEGSETE MÄLESTUSTES (1960).  Elem Treieri elutööks oli aga  pühendumine A. H. Tammsaare loomingu ja isiku uurimisele. Tema panust tammsaareistikasse on raske ülehinnata. Tänu Elem Treieri visadusele sai 1978.a. teoks A. H. Tammsaare muuseum Kadriorus kirjaniku viimases elukohas. Andunud ja usaldusväärse uurijana suhtles Elem Treier tihedalt kirjaniku lese ja lastega, jäädvustades mälestusi ning teavet klassiku loomingu, tema perekonna ja eluolu kohta. Tema tõi ka 1979.a USA-st Eestisse A.H.Tammsaare kirjad A.Pranspillile ja on need ka publitseerinud.  Kogutud teadmised koondas Elem Treier raamatusse  TAMMSAARE ELU HÄRRA HANSENINA (2002, täiendatud väljaanne 2011). Elem Treieri sulest on ilmunud ka klassiku loomingu filosoofilisi taustu avav uurimustekogu  TAMMSAARE JA TEMA TÕDE JA ÕIGUS (2000), ta oli kogumiku  TAMMSAARE MAAILMAKIRJANIKUNA (2001) koostaja ning eessõna autor, aforismivalimiku  A. H. TAMMSAARE MÕTTEID JA MÕTISKLUSI (1981) koostaja, kirjavahetuse kommenteerija. Elem Treier oli ka terava sulega teatrikriitik ning näitekirjanik. Teatrikriitikuna oli Elem Treier eelistanud klassikalavastusi, kaitstes autorit äärmuslike  teatrimoonutuste vastu. Ta on avaldanud näidendid  ON PÕGENENUD MADU (käsitleb sõjajärgseid inimsaatusi, 1964),  ANTON HANSEN TAMMSAARE KUI SALADUS (1991),  ANTON HANSEN-TAMMSAARE JA VIRUMAA TÜDRUK (1997), kuuldemängu Eduard Vilde noorpõlvest KURJAL TEEL (1965), telenäidendi A. H. Tammsaarest IMELINE INIMENE (1978), kirjutanud stsenaariume dokumentaalfilmidele  TÕE JA VABADUSE NIMEL (1958), EDUARD VILDE (1961 ja 1965) ning videofilmile  TAMMSAARE TALU (1998). Tema kolleegid ja aatekaaslased olid tunnistajaks kirglikele sõnavõttudele, sellele, kui isiklikult võttis ta kõike muuseumi ja Tammsaare ja Vildega seotud muresid. Nad võrdlesid tema  elutööd maja ehitamise ja sisustamisega, mis on ühelt poolt tõeliselt olemas. See maja on A. H. Tammsaare muuseum Kadriorus, mis sai teoks ainult tänu Elem Treieri sihikindlusele. Teiselt poolt on selle nähtava maja sees veel üks teine maja. See on vaimne ehitis ja hingus, mis annab muuseumile tõelise elu. Selle nähtamatu maja kandvateks taladeks on Elem Treieri aastakümneid kestnud uurimistegevus, mälestuste kogumine ja talletamine, vankumatu seismine Tammsaare pärandi jäädvustamise ja kirjaniku väärikuse eest. Selle Elem Treieri ehitatud maja vaimsetele taladele võivad julgesti toetuda kõik Tammsaare (ka Vilde) uurijate ning lugejate uued põlvkonnad. Ja need, kes  Elem Treierit  hästi tundsid, saatsid ta viimsele teekonnale Tammsaare sõnadega: Iseteadvus ja uhkus, mis tulevad tegemisest, võimisest ja oskusest, on inimese lahutamatud omadused. Nemad ise muutuvad isikule ehteks.
Elem Treieri tütar on kunstiteadlane Heie Treier.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EE 14 kd, Tallinn, 2000; linnamuuseum.ee/tammsaare/muuseumist/in-memoriam-elem-treier

Loe lisaks...