Eduard Poland (1883-1957) teatrikunstnik

Eduard Poland (1883-1957) teatrikunstnik
Sünd. 1883 Rannu v.
Surn. 1957 Tallinn
E P pärines Tartumaalt Rannu vallast, kus tema isa oli olnud talunik, hilisemaltkiviraidur. EP õppis 1901-06 Tallinnas saksa teatri kunstniku V. Marischi, 1903 Peterburis Maria teatri dekoraatorite ja Tartus F. von Bazani juures ning 1907-09 Berliinis mitmes eraateljees. Maalis 1909-13 Tallinnas saksa teatrile peamiselt põhidekoratsioone, tegi kujundusi ja ESTONIALE,  ENDLALE  ja Viljandi KOIDULE. Oli 1918-21 ESTONIA teatri dekoraator, rakendas esimesena eesti laval plastilist dekoratsiooni. EP dekoratsioone on ka trafaretseiks tüüpdekoratsioonideks nimetatud. H.Kompus arvab siiski teisiti. Tema mäletab EP kitsa, kondise ja nurgelise mehena. Sirge rühiga. Samm pikaldane, trotsiv, pilk pilvine. Ja  sarnased olid ka tema dekoratsioonid. Eelistas nappe, sirgjoonelisi kontuure, oli staatiline, pehmeid kurve  ei armastanud. Suured võimsad vormid, värvid olid selged, külmad. Vahel kasutas kõlavat punast. EP dekoratsioonid olid absoluutsed ja  neutraalsed etendatavate teoste suhtes. Siiski, ka HK rõhutab, et näiteks ooperis JOOSEP EGIPTUSES,  andis ta kõiki pilte piirava ühtlase, plastilise raami egiptuse sammaste näol, andis ideaalse Egiptuse miljöö. Samuti TALUPOJA AU-le valmistas ta   dekoratsiooni, mis oli plastiline arhitektuur ja mitte enam maalitud kuliss. EP kunstilist võtet, anda kogu teosele ühtlane, kõigis piltides korduv raam, on hiljemgi kasutatud. EP ei teinud dekoratsioone lähtuvalt stseeni meeleolust, aga üldse meeleolu oli muidugi olemas.  HK rõhutab QUO VADIS-e ja ORPHEUS PÕRGUS dekoratsioone. Eriti viimases kujutatud kitsas kaljulõhandik, kus rohekas taevariba  on süngete seinte vahel, selles oli tugev dramaatiline meeleolu. EP dekoratsioonid- need olid paralleelne draama arhitektoonilisist sugemeist, mis märkis vaid üldise keskuse, muidu aga elasid omaette. EP kujundas lisaks veel Eesti Vabariigi rahatähti, kuna mainekad kunstnikud  ei teinud töid õigeks ajaks valmis. Heakskiidu leidsid tema 5-, 10- ja 20-penniste kassatähtede kujundused.  Kujundas ka 500 margase kassatähe, mis aga  hiljem ümber kujundati. EP kujundas ka post- ja tempelmarke, pakendeid jm. EP valis ka  Tallinna korporatsiooni LEOLA (Leola kui Lembitu linnuse nimi vaimustas asutajaid, kellest enamik oli tulnud võidukast sõjast) värvid. Värvidele punakasviolett, kuldkollane ja valge anti tähendus: truudus, tublidus ja ausus. Deviisiks valiti age quod agis (tee mis teed).
Hiljem pühendus E P maastikumaalile. Viljeles nii õlimaali, akvarelli, pastelli kui temperat. EP maastikumaali parimaks näiteks oleks ehk  õlimaal MÄNNIK KÜNKAL, mis kujutab männisalu liivikul. Kunstnik loob oma meelismotiivi ümber õhtutaevast laskuva hämaruse ning loodusest ülelibisevate varjudega romantilise, lummava meeleolu. EP teoseid eksponeeriti  näitusel aastast 1924, EKL-i ja kü-u PALLAS näitusel 1932, KKSKV näitustel 1932, 1934 ja 1936.
EP oli abielus, peres kasvas poeg. Võibolla oli rohkem lapsi?
Andmed: H.Kompus MAAILM ON SÜNDINUD TANTSUST; http://et.wikipedia.org/wiki/Korporatsioon_Leola; http://www.osta.ee/haruldus-eduard-poland-mannid-suur-olimaal-30ndad-44054036.html