Gerda Murre (Gertrud Valentin-Galinsky-Rostfeld) (1913 – 1981) laulja

Gerda Murre (Gertrud Valentin-Galinsky-Rostfeld) (1913 - 1981) laulja ja näitleja

Sünd. 04.07.1913 Narva

Surn. 30.09.1981 Tallinn

Lapsepõlveaastad möödusid suuremalt jaolt Kohtla-Järvel. Siin lõpetas GM algkooli. Esialgu teater teda ei huvitanud. Ta unistas majapidamisõpetaja kutsest ja lõpetas Tallinna  naiskutsekooli. Narva-Jõesuus suvitades tõmbasid tuttavad ta mängima operetis ARMASTUS NOORTELE. Seal märkasid teda kutselised näitlejad  Hugo ja Franz Malmsten. Nad veensid GM-t laulma Narva VÕITLEJA kunstilisele juhile ja  temaga sõlmiti leping järgnevale hooajale. See oli julge, isegi riskantne  samm. G M tegi kõik et ootusi õigustada. Ta õppis eraviisiliselt laulmist Narvas ja Tallinnas. Narvas VÕITLEJA teatris töötas GM 1932-1937.a.-il. Publik võtab ta täielikult omaks ja  arvustus rõhutab tema  pidevat edasiarengut, edusamme laulus, tantsus ja mängus.1937.a-l kutsuti tööle Tallinna teatrisse ESTONIA. Tema debüüt oli siin DžAINA, see läks üliedukalt. ESTONIAS võtab GM oma teatritööd ülitõsiselt õppides ja täiendades end pidevalt küll P.Sepa loenguil ja V.Malama ning A.degliAbbati lauluklassides. Lisaks operettidele asub G M esinema ka ooperis kus tema debüüt oli Nedda  Leoncavallo PAJATSIDES. Peale seda menukat esinemist asub ta õppima Violetta ja Rosina osa. GM meenutab soojusega tolle aja ESTONIA  teatriõhkkonda, siin valitsesid andekus ja visa töö. Temale oli eeskujuks Milvi Laid. Ta õppis palju Pinnalt, Liina Reimanilt, Marje Parikalt, Mare Leet´ilt jt.  ESTONIAS sai GM töötada ainult neli aastat  sest 1940. aasta vana-aastaõhtul pidi Estonias esietenduma Johann Straussi operett «Nahkhiir». See jäi ära. Põhjus oli traagiline: peaosatäitja Rosalinde, Gerda Murre, viibis Pagari tänaval KGB haardes.  Piduliku etenduse asemel tuli Pagari tänava õudustekelder. Murre abikaasa, Eesti Rahvuslaste Klubi üks juhte, tuntud ajakirjanik Ülo Maramaa oli vahistatud juba päev varem. KGB võis vabalt suhtuda isegi Nõukogude seadustesse. Gerda Murre vahistamis- ning läbiotsimiskäsk on kinnitatud alles 3. jaanuaril 1941. Väljapaistva lauljatari vahistamine enne esietendust pidi näitama, kes on riigis peremees. Gerda Murre ise rääkis 1940.a. ülekuulamisest 17. novembril 1956.a. ülekuulamisel: «Ma kategooriliselt kinnitan, et minu ülekuulamise ajal mind süstemaatiliselt peksti ja mõnitati. Peksid paljud, kes selleks spetsiaalselt tulid ülekuulamise juurde. Kõige rohkem peksid mind uurijad Kozlov, Komarov ja Sokolov. Komarov lõi mul mitu hammast välja. Ülekuulamiselt tassiti mind kambrisse, vahel teadvusetult. Pean ütlema, et kohe esimesel ülekuulamisel peksti mind metallist joonlauaga.» Taolist kohtlemist kinnitas  G M kongikaaslane ingeri kooliõpetaja Linda Reijo. 14. juunil 1941.a-l küüditati G M Kasastani Karaganda oblastisse, asumisel ja siin veetis ta 15 aastat. GM  kaotas nende metsikuste tulemusena oma lapse kes sündis tapis. Võimaluste piires oli Murre juhtinud laagris vangide isetegevust ja lavastanud isegi muusikale. 1956. aastast said teatrisõbrad taas nautida oma kadunud lemmiku esinemisi ESTONIAS. Täpselt 17 aastat hiljem, jällegi vana-aastaõhtu ja jällegi «Nahkhiir», Gerda Murre esines  taas Rosalindena. Ta taastas oma vormi näitlejana ja lauljana ... tema töökus on hindamatuks eeskujuks. G M esines veel 3 aastat lauldes  operettides «Nahkhiir», «Bajadeer», «Kusagil lõunas»  jt. Kogumikus ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID (Tln,1981) on Murre kohta read: «Algas 17-aastane eemalolek kutselisest lavast - seda oma võimete ja oskuste kõige paremas eas". Milles seisnes 17-aastane eemalolek, pole raamatus sõnagi. Gerda Murre rehabiliteeriti alles 22. mail 1991. aastal. Temani otsus ei jõudnudki, eesti opereti üks andekamaid esindajaid suri 30. septembril 1981.

1932. abiellus G.Murre Viktor Galinsky´ga. G M vanemate nimi oli Valentin.

Andmed: ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981; http://www.postimees.ee/luup/98/19/elu5.htm; http://www.epl.ee/news/eesti/primadonna-vahistati-aasta-viimasel-paeval.d?id=50766217; http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-3a.html