Johannes Villemson (1893 – 1971) kergejõustiklane, kiiruisutaja ja sporditegelane

Johannes Villemson (1893 – 1971) kergejõustiklane, kiiruisutaja ja sporditegelane
Sünd. 25.03.1893 Tallinn
Surn. 22.03.1971 Chicago, USA
Johannes Villemson sündis ja kasvas Tallinnas. Lõpetas raamatupidajana Tallinna poeglaste kaubanduskooli ja õppis omaalgatuslikult võõrkeeli. Harrastas noorukina koduvõimlemist ning Miili klubis maadlust ja tõstmist, mängis Meteori jalgpallimeeskonnas ja osales edukalt karskusseltsi Valvaja jooksuvõistlustel,1910 siirdus Kalevisse. Johannese andmed: pikkus - 174 cm, kaal -70–72 kg.  Kiiruisutamises võistles esimest korda 1909 ja kergejõustikus 1910. Tuli 1914–1916 1500 m jooksus 3 korral Venemaa meistriks, 4 x 400 m teatejooksus võitis hõbeda ning 400 ja 800 m jooksus pronksi. Ületas 1914–1917 12 korral Venemaa rekordi (800, 1000 ja 1500 m jooksus ning kümnevõistluses). 1917 sai Helsingis kolme keskmaadistantsi üldvõitja karika. 1920 oli Antverpeni OM-il 1500 m eeljooksus 3., kuid diskvalifitseeriti ja 800 m eeljooksus 6. 1917–1930 tuli 100–1500 m jooksus 22 korda Eesti meistriks, võitis 8 hõbedat ja 3 pronksi ning oli 10 korral Eesti meistreid teatejooksus. Püstitas 1911–1927 60–2000 m jooksus, teivashüppes ja kümnevõistluses 55 Eesti tipptulemust või rekordit ning oli 22 korral teatejooksurekordi või -tipptulemuse püstitajaid, 1920. a-te alguses oli üheaegselt 60–2000 m distantsidel kõigi ametlike rekordite valdaja. Isiklikud rekordid: 60 m 7,1 (1917), 100 m 11,0 (1914), 200 m 23,4 ja 400 m 52,3 (1917), 800 m 1.59,3 ja 1000 m 2.39,2 (1922), 1500 m 4.11,0 (1917), 2000 m 5.57,2 (1920), teivas 3.04,5 (1913). Kiiruisutajana tuli 1911–1915 4 korral mitmevõistluses (1911–1913, 1915) ja 11 korral üksikdistantsidel Eesti meistriks ning parandas 11 korda Eesti tipptulemust. Isiklikud rekordid: 500 m 48,3 ja 1500 m 2.43,2 (1915), 5000 m 10.05,6 ja 10 000 m 19.56,0 (1913). Oli 2 korral (1916–1917) Eesti jääpallimeistreid ja Eesti rekordi püstitajaid sõudmises (3000 m neljapaadil). Tegutses 8 spordialal kohtunikuna, sh maadluskohtunikuna Pariisi (1924), Amsterdami (1928) ja Berliini OM-il (1936), 11 korda EM-il ning tõstekohtunikuna Pariisi OM-il. Oli koos Jüri Lossmaniga Eesti esimesi spordistatistikuid ja 1917–1926 esimeste spordikalendrite koostajaid. Töötas a-st 1911 viljamüügikontoris. Võttis vabatahtlikuna osa Vabadussõjast. Oli 1920–1940 ESL-i ja ESK asjaajaja, spordibüroo peasekretär, EOK asjaajaja (1923–1940), EKRAVE Liidu, Kergejõustiku- ning Maadlus-, Poksi- ja Tõsteliidu asjaajaja. 1941 töötas Kehakultuuri- ja Spordikomitee plaani- ja rahandussektori juhatajana, 1943–1944 Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiameti raskejõustikuinstruktorina. Oli 1923–1926 Kadrioru staadioni ehituskomitee liige. ESK esindajana andis 31. X 1940 koos A. Luhti ja K. Vitsutiga staadioni üle Dünamo EV Nõukogule. Oli Kalevi juhatuse liige, kergejõustikuosakonna laekur ja majandusjuht, välismaailmaga spordisidemete arendaja, Eesti Spordilehe talitusjuht ja kaastööline (1920–1940) ning mitme spordiala võistlusmääruste tõlkija ja koostaja. Omaaegne spordileht kirjutas temast et: „Tema eesnimi on kindel Johannes, see seisab ta isikutunnistuselgi. Sellele vaatamata ei hüüta teda Jukuks ega Jussiks, vaid öeldakse lihtsalt Villu. Üks väga energiline ja temperamentne mees. Praegu sportbüroo diktaator. Varem kõigi olemasolevate liitude ja keskliitude asjaajaja (Ja-ja!). Pruun, pastlanaha värvi nägu, kuldhambad suus ja sõjakas juuksesalk alati meelekohal. Viskab välja iga mehe, kes spordiliidus „kõrget häält" teeb. Räägib soome keelt ja vannub vene keeles, kui süda täis. Omal ajal olid tema nimel kõik jooksurekordid, alates 60 ja lõpetades 5000 meetriga. Praegu on ta aga kõva tantsumees — kes ei usu, mingu vaadaku „Kübas". Elav näide, kui kaua üks tõsine spordimees võib olla noor“. Johannes Villemson läks 1944 Saksamaale, 1949 siirdus USA-sse. Töötas Chicagos elektritarvetetehases kontrolörina. Tegutses aastaid sealse Eesti Seltsi esimehena. 1982 maeti tema tuhk Tallinna Metsakalmistule.
Johannese poeg Hendrik oli kergejõustikukohtunik.
Andmed:  R. Toomsalu „ Üks kevade ja üks suvi“, Tallinn, 1993, J. Maidlo „Kalev. Läbi sajandi. Viies osa. Liidrid“, Tallinn, 2012;  ESBL, Tallinn, 2001; Eesti Spordileht, nr. 3, 18 01.1930;  

Loe lisaks...