Artur-Helmut Vaag (1911 – 1978) näitleja ja lavastaja
Teatritegelane
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Artur-Helmut Vaag | 29.05.1911 | 08.07.1978 | 12.07.1978 |
Artur-Helmut Vaag (1911 - 1978) näitleja ja lavastaja
Sünd. 29.05. 1911 Juuru v.
Surn. 08.07. 1978 Tallinn
Õppis 1927 - 31 Tallinna Töölisteatri õppestuudios. Alustas lavategevust 1931.a. Tallinna Töölisteatri tantsurühmas. Oli 1933 - 40 Töölisteatri, 1940-51 ja 1961- 75 Tallinna Draamateatri, ning 1952 - 53 ENSV Rkl. Nukuteatri näitleja. 1952 - 61 oli ENSV Rkl. Filharmoonia estraadinäitleja, 1944 - 47 ENSV Riikliku Noorsooteatri lavastaja. Töötas ka Tallinna pioneeride palees teatrijuhina ja veel mujalgi.1944.a. loodud RIIKLIK NOORSOOTEATER, mida külastasid erinevais vanuseasmeis noored, ka koolieelikud. Siia tuli ka H.Vaag (Töölisteatrit enam polnud) kellel nukulavastajana teatud kogemused. Sõjajärgseil raskeil aastail olid siin huviäratavad mitmed muinasjutunäidendite lavastused. Nende hulgas ka Leo Martini 1945.a. lavastatud J.Schvartsi/H.Chr. Anderseni LUMEKUNINGANNA . Siin lavastuses leidis saaliga mõnusa usaldusliku vahekorra MUINASJUTUVESTJAT kehastav H.Vaag. V.Panso meenutab H.Vaagi kui realistlikku näitlejat kelle puhul pole märgata mingeid erietappe, ümberhinnanguid ega arengupurskeid. Ta on ikka sama Vaag, pole ei suurte mõtete kandja, ei suurte kangelaste kehastaja, ei kirgede lõõskaja ega narmastaja. Ta on meie tavalise eluringi kujutaja, nn lihtsate inimeste kehastaja. Ta näitleja instrument on häälestatud nii, et viis mida ta mängib kõlab ikka mažooris, ka siis kui peaks kõlama minooris. Ja see ongi mis Vaagist Vaagi teeb - tema isikupära ja ka omapära. Näitlejana on ta kuulekas, pehme savi, mis muutub paindlikuks targa lavastaja tahte all. Ja ehk seepärast on tema kauneim ja nõtkeim roll Knebeli lavastatud IVANOVIS. Nii näitlejana kui ka inimesena on H V vähenõudlik, kõigi olukordadega leppiv, temas puudub kadedus ja auahnus. Küllap seepärast peeti teda heaks inimeseks. H.Vaag oli vajalik inimene, tihti tõdeti et üht või teist rolli võis mängida ainult H.Vaag. H.Vaag kiirgas oma sooja inimlikkust ka saali, tema mõnusalt kehastatud karakterrolle, ka Vanapaganat, armastasid nii lapsed kui täiskasvanud.
A.Lauter on oma 1972 .a. juubelikõnes kirjeldanud H.Vaagi kui suurte võimetega näitlejat kes sealjuures on tuntud moemees, sõnamees, pma poiss, vaimukas mees, huumorimees ja igati täismees nagu neid näitlejate keskel harva juhtub.
H.V. on kirjutanud lastenäidendeid, uurinud estraadiajalugu. Oli kollektsionäär (korjas tikutooside etikette). Mänginud filmides (NOOR PENSIONÄR). 1969.a. ENSV teeneline kunstnik.
Andmed: EE 14kd, Tallinn, 2000; A.Lauter KÄIDUD TEEDELT, Tallinn, 1982; K.kask EESTI NÕUKOGUDE TEATER 1940-1965, Tallinn, 1987; V.Panso PORTREED MINUS JA MINU ÜMBER, Tallinn, 1975.