Aarne Viisimaa (1898 – 1989) laulja, lavastaja ja näitleja.

   Aarne Viisimaa (1898 - 1989) laulja, lavastaja ja
   näitleja.

   Sünd. 25.11. 1898 Sangaste

   Surn. 02.10. 1989 Stockholm, maetud Tallinna

    Arne Viisimaa (1935. a-ni Arnold-Peeter Vismann) sündis Sangaste
    vallas külasepa kuuelapselises peres. Õppis kihelkonnakoolis, siis
    Otepääl. Seal alustas muusikaõppimist. Edasi Tartu reaal-kommertsgümnaasium. Õppis neli
    kursust Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas kaubandusteaduse alal. 
Unistas teoloogiaõpinguist, seda takistas aga vanade keelte mittetundmine. AV isa mängis külapidudel viiulit ja emal oli kaunis lauluhääl. Mõlemad teotsesid Sangaste Laulu-ja Mänguseltsis ja ka lapsed tõmmati sinna kaasa. Sealt sai alguse AV teatrihuvi. Kooli- töö kõrval tegeles AV kõigega mis puudutas muusikat ja teatrit: mängis õppurite orkestris, laulis koorides, teenis leiba VANEMUISE suveorkestris. Kooli lõpetas hoolimata suurest koormusest kiitusega. AV oli andekas, aga mõju avaldas tolajal nii tavaline töökasvatus. Ka AV tegi kõike põhjalikult, ilma hinnaalanduseta. 1917. a astus ta VANEMUISE teatri lavakoori. Hoolimata oma väiksest häälest hakkas AV varsti ka ise esinema algul laulumängudes, hiljem ka operettides ja oopereis. Aga mis peamine, tema ka lavastab ise VANEMUISES oopereid. Tema kuulsus levib ja H.Kompuse kutsel läheb ta Tallinna Estonia teatrisse. Enne seda aga 1927 .a. lõpetab ta Tartu konservatooriumi. Täiendas end laulu alal hiljem Saksamaal, Viinis ja Budapestis. 1927-1944 oli Estonia teatri ooperi- ja operetisolist ja lavastaja.Tallinnas ESTONIAS sai AV eksamiooperiks Verdi TRUBADUUR .ESTONIAS on nii tõusud kui mõõnad, aga AV anne ja töökus võidavad. 1932 a on tema suuremad õnnestumised: ROMEO, LENSKI, ALFREDO,LOHENGRIN, SCHUISKI, FAUST, eriti kiidetakse tema Romeod. Artur Lemba kirjutab kiitvalt noorest lauljast Arnold Wissmann´ist (selline nimevariant) kelle pehme tenor sobis lüürilisele Romeo-partiile ja kes on lisaks hea näitleja ja lavaline liikuja. AV häält treenis ka tuntud lauluõpetaja A degli Abbati. AV ei armasta ise esialgu operetti, aga temast kujuneb ometi suurepärane operetinäitleja. T.Menotti kes 1938 ESTONIAS esines külalisena, võrdleb AV-d Schaljapiniga, kes oli ka samahästi mänginud kui laulnud. 1935/36 hooajal esineb ta väga menukalt LÕBUSAS LESES koos Milvi Laidiga. Aga operettides esinedes ei jää kõrvale lavastajatöö ja esinemised ooperites. Ja ikka ja jälle peavad kõik nentima et ilma eriliste looduslike eeldusteta häälematerjal areneb tänu erakordsele töökusele, täpsusele, muidugi tänu üldisele andekusele, mile kohta AV lausub ise: MINU ARVATES PEAKS IGA TEATRITEGELANE OMA TÖÖD VÕTMA ÄÄRMISE KORREKTSUSE JA VASTUTUSTUNDEGA. TEATER ON JU KUNSTITEMPEL. TEMPLIS EI SAA OLLA MIDAGI MUUD LUBATUD KUI ENNASTSALGAV KOHUSETÄITMINE. AV kohta polegi halbu arvustusi, ta oskab omi nappe vokaalseid võimeid hästi kasutada. Kindlalt võib öelda et ta oli üks selliseid artiste, kes oma väheldase hääle suureks mängis. Tema hiilgeosad olid, kui vaid mõningaid nimetada, nii Triquet JEVGENI ONEGIN´IS , aga ka Pantelei Melehhov Dzeržinski VAIKSES DONIS, Vashek MÜÜDUD MÕRSJAS, Manrico TRUBADUURIS, krahv Almaviva SEVILLA HABAMEAJAJAS, rääkimata Eisensteinist NAHKHIIRES.
Näitleja ja laulja Vello Viisimaa on AV poeg, näitlejanna Heli Viisimaa aga vennatütar.

1944.a. läks  AV Soome esinema, kodumaale ei naasnud. Sealt läks Rootsi kus töötas kantseleiametnikuna. Rootsi sai talle uueks koduks, aga mitte kodumaaks. Siin teotses ta nootide e ümberkirjutajana, õppis teoloogiat, esines kontserdi ja kirikulauljana aga ka lavastaja ja näitlejana Rootsi eesti teatrites.
Oma kirjades kodumaale H.Tõnsonile mainib enesekriitiline näitleja et ta ei kahetse et valis näitleja-laulja elukutse, "ainult uuesti alustades enne õpiksin ametit ja siis alles tegutseksin".

Andmed: ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981.; K.Laane Eraarhiiv, nekroloog.