Eduard Hubel(Mait Metsanurk)(1879-1957)

Mait Metsanurga haud. Loe lähemalt...

Eduard Hubel  (1879-1957) romaani- ja näitekirjanik, kriitik

Eduard Hubel /Mait Metsanurk/. Tuntud kirjanduselu tegelane. Kuuludes pidevalt mitmetesse ametitesse nagu Eesti Kirjanike Liidu juhatus, kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital ja muudesse, oli ta 1920.aastate niinimetatud ametliku kirjanduseelu üks peamisi asjaajajaid. Humoristlikke lühijutte avaldas aastast 1904, kogu "Jumalalapsed". Metsanurga näidendiga "Päikese tõusul" avati teater "Estonia" 1906.aastal. Tõsiseks saavutuseks peeti romaani "Vahesaare Villem", mis kujutab noore peremehe võitlust võlgadesse sattunud talu pärast. Romaan "Orjad" annab pildi ajajärgu avalikus elus ilmnenud ebakohtadest ajakirjandusringkondade kujutamise kaudu. Jõuka ärimehe sisemist ummikut kujutab psühholoogiline romaan "Ennäe inimest!". Eluvõõra unistaja ja hädavarese tragikoomiline kuju on loodud romaanis "Taavet Soovere elu ja surm". Tema loomingu põhiprobleemiks on inimese eetilised valikud ja käitumine. Tema maailmavaatelistel ja ideelistel konfliktidel põhinev looming - draama "Kindrali poeg", romaanid "Jäljetu haud", "Valge pilv" ja "Punane tuul" - äratas 1920.aastate kriitikas ägedaid vaidlusi. Tema näidend „Kindrali poeg" pärast esietendust „Vanemuise" repertuaarist kõrval­dati. Ajakirjas „Looming" ilmusid „Põrgumasin", „Okastraataed", „Heinasao ääres" ja „Imelik võõras".   
Andmed: A.Adson VARAMU-st nr. 9/1939
M.Metsanurk puhkab Metsakalmistul väljaspool niinimetatud kirjanike küngast. Räägitakse, et sinna olla ta sattunud saksa okupatsiooni ajal kirjutatud jutustuse DORA PRAATS tõttu, millises ta paljastab ja naeruvääristab nõukogude moraali ja komparteid.(MK)

Loe täiendavalt...