Johannes-Robert Karunga (1880 – 1951) sõjaväelane, VR I/2

Johannes-Robert Karunga (1880 – 1951) sõjaväelane,  VR I/2
Sünd. 09.09.1880 Tallinn
Surn. 20.02.1951 Tallinn
 Johannes Karunga sündis Tallinnas.  Õppis Tallinna linnakoolis ja a-il  1923-1924  alalisväe  ohvitseride kursustel.  A-st 1904 oli tsaariarmees 90. Onega jalaväepolgus.  Sai peagi lipnikuks, siis nooremohvitseriks. I Ilmasõja ajal 1914.a. augustis oli  191. Largo-Kaguli jalaväepolgu 8. roodus.  1915.a oli rooduülem.  Võttis osa lahinguist Saksa vägede vastu, sai kolmel korral haavata. Auastmeilt tõusis 1917.a alamkaptenini. Samal aastal  oli 3.Eesti polgu 7. roodu, siis 3. pataljoni ja veebruarist 1918 2.pataljoni ülem.  Sama aasta  märtsist sai kapteniks ja aprillis vabastati tsaariarmees teenimisest. Vabadussõjas alates 21.11.1918. olles varustusvalitsuse toitlustusosakonna ülem. Siis oli intendantuuri osak. ülem, detsembrist 1919  intendantuuri  valitsuse ülem.  Sai alampolkovniku aukraadi, nov. 1922 sai kolonelleitnandiks.  Tema oli a-il 1921-1924 ka sõjaväe  tervishoiukomitee liige. Temale anti teenete eest mis ta osutas  Vabadussõjas sõjaväe varustamise ja toitlustamise alal VR I/2. Oktoobrist 1922 oli varustusvalitsuse käsundusohvitser, märtsist 1924 oli 10. jalaväerügemendi adjutant, 1925.a  rügemendi 4. kompanii rühmaülem. Mõisteti  1926.a. novembris sõjaringkonnakohtu otsusega 14 ööpäevaks aresti. Johannes Karungat süüdistati riigi vara hooletus hoidmises. Juunis 1927 lahkus teenistusest.  VRVÜ Tallinna osak. liige. Oktoobrist 1937 pensionär. Peale Eesti okupeerimist  punavägede  poolt  töötas Tallinnas vabrikus Tehnotekstiil  laohoidjna. Johannes Karunga oli abielus Alvine-Elise Karunga`ga. Peres kasvasid pojad  Robert ja Kuno  ning tütar Vaike. Pojad arreteeriti 1941.a. nõuk. võimu poolt.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;