Rein Helme (1954–2003) sõjaajaloolane ja poliitik.

Rein Helme (1954–2003) sõjaajaloolane ja poliitik.
Sündinud  21.veebruaril 1954 Pärnus
Surnud 31.detsembril 2003 Tallinnas
Sündis kellassepp Enn Helme ja tema naise Age pojana. Aastatel 1961–1972 õppis ta Lydia Koidula nimelises Pärnu II Keskkoolis ning osales kooli ajalooringi ja noorteadurite organisatsioooni töös, samuti esines ta edukalt kõnevõistlustel. Ülikoolis osales ta edukalt ja juhtivalt Üliõpilaste Teadusliku Ühingu töös, tema silmarigi laiendas ka Linnart Mälli juhitud orientalistikakaringis osalemine. Samuti püüdis Rein elus hoida ja kaasüliõpilaste hulgas juurutada vanu üliõpilastraditsioone. Kui Eestis hakati taastama üliõpilasseltse ja korporatsioone, siis oli Rein ta üheks, kes taastas korp! SAKALA tegevuse kodumaal.
Aastatel 1976–1978 töötas ta Eesti NSV Kultuuriministeeriumi juures asunud Muuseumide ja Kultuurimälestiste Teaduslik-Metoodilises Nõukogus muuseumide osakonna juhatajana. 1981.aastani töötas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis marksismi-leninismi kateedri õppekabineti juhatajana. See oli laborandi töö, kuna parteituna ei saanud ta õpetada poliitilisi aineid. Pärast kohtumist kolme USA ajakirjanikuga sattus nende avameelse vestluse sisu refereerituna ka pagulasajalehtedesse ja seejärel tuli töölt lahkuda. Järgnevail aastail õpetas ta mitmes Tallinna koolis ajalugu. Ta jätkas intensiivselt teaduslikku uurimistööd ning käis Moskva, Leningradi ja Riia arhiivides.
Tema paleuseks oli ja jäi Napoleon I ja tema ajastu. Tema arvukaid teadustöid iseloomustab faktitäpsus, rohke arhiivimaterjali ja kirjanduse kasutamine ning särav kirjutuslaad. Napoleoni ajastust kirjutas Helme mitmeid artikleid ja uurimusi. Need tööd said osaks 1987.aastal professor Helmut Piirimäe juhendamisel valminud kandidaaditöös. 1990.aastal ilmus väitekirja põhjal monograafia „1812. AASTA EESTIS JA LÄTIS“. Tema uurimisteemade fookuses oli ka baltisakslaste osa Vene sõjaväes ning kirjastusse jõudis mahukas monograafia „KINDRALFELDMARSSAL BARCLAY DE TOLLY“, mis ilmus 2006.aastal.
Tema eestvedamisel ilmus Eestis pärast 70-aastast vaheaega taas riigikaitseõpetuse õpik, tema koostatud ja tõlgitud raamat “Napoleon ja tema mõtteterad” ning tema toimetatud “Sõjategevuse päevaraamat”, kus on kirja pandud 2.jalaväepolgu tegevus Vabadussõja päevil. Kokku avaldas Helme umbes 30 teadustrükist. Lõpetamata jäi Napoleoni marssaleid ja kindraleid käsitlev sõjaajalooline kogumik, teostamata jäi ka soov avaldada esimene eestikeelne monograafia Napoleonist.
Pärast 1987.aastal ENSV ORKA-sse (nüüd Riigiarhiiv) tööleasumist hakkas ta arhiivitöö korraldamisel  nõudma erifondides hoitavate materjalide avalikustamist. Tema osalusel ilmus arhiividokumentide publikatsioone, sealhulgas „Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni“. Ta oli üks neist rahvusliku taasärkamise aegsetest ajaloolastest, kes oma avaliku tegevusega aitas kaasa Eesti taasiseseisvumise mõtte levikule ja teokssaamisle. Ta oli koos oma mõttekaaslastega EESTI AKADEEMILISE SÕJAAJALOO SELTSI asutajaid ja aastatel 1990–1992 selle esimees. 1989.aastal valiti ta Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi direktoriks. Ta alustas ajaloo uurimise ümberkorraldamisega rahvuslikele alustele ja sidemete loomist välisriikide ajaloolastega. Aastatel 1992–1995 oli ta Riigikogu liige, kuulus Isamaa fraktsiooni ja riigikaitsekomisjoni esimees. Ta kuulus ka NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni ja Eesti NATO Ühingu juhatusse. Tal oli suuri teeneid Eesti kaitsejõudude ülesehitamisel ja meie kaitsestruktuuride rahvusvahelise koostöö väljakujundamisel. Ta võis esineda ja diskuteerida saksa, vene, inglise, prantsuse ja soome keeles. 1995.aastal valiti ta tollase Riigikaitse Akadeemia sõjaajaloo professoriks, hiljem oli ta Eesti Humanitaarinstituudi õppejõud ning pidas loenguid ka teistes kõrgkoolides, sealhulgas oli Toronto Ülikooli külalislektor. 1997.aastal kutsus kindral Johannes Kert kapten ta kaitseväe juhataja nõunikuks, kus ta töötas 1999.aastani. 2002.aastast alates oli ta ametis Kaitseministeeriumi riigikaitselise hariduse- ja teabebüroos, kus ta  algatas kõrgemad riigikaitse kursused, samuti reservohvitseride kursused. Ohvitseriteenistuse ja akadeemilise töö kõrvalt täiendas ta end riigikaitselistes õppeasutustes Austrias, Inglismaal, Prantsusmaal, Taanis ja Soomes, olles ka ise oodatud ja armastatud lektor.  
Viimasel kursusel ülikoolis abiellus Rein Helme kursusekaaslase Enekeniga, kellega neil on kaks poega. Tema vend on poliitik Mart Helme.
Andmed: EE 14. kd (Tallinn, 2000); EESTI TEADUSE BIOGRAAFILINE LEKSIKON, 1. kd Tallinn, 2000; pr.E.Helme´` lt iskl. saadud andmed;
www.arhiiv.ee/public/TUNA/.../PillakPeep_HelmeRein_TUNA2004_1.p.

 loe lisaks.....