Albert Kõhelik (1894 – 1978) metsasarvemängija ja pedagoog

Albert Kõhelik (1894 – 1978)  metsasarvemängija ja pedagoog
Sünd. 22.03.1894 Jalta
Surn.  10.04.1978 Tallinn
Albert Kõheliku  vanemad Jaan ja Anna olid sattunud  Ukraina aladele Jaltasse (nagu paljud eesti talupojad  kasvõi hingemaa saamisel) ja Albert sündiski seal. Hariduse omandas kohalikes koolides. On teada, et ta esines esmakordselt metsasarvel alal Nikolajevi linna ooperiorkestris.  Hiljem töötas juubilar valdhornistina (metsasarvemängijana) mitmes Venemaa sümfooniaorkestris nagu Jaltas, Sevastopolis, Simferoopolis jne. Eesti Vabariigi algupäevil asus Albert Kõhelik Tallinna, et täiendada oma oskusi prof, J. Tamme metsasarve-klassis konservatooriumis, mille lõpetas 1925.a. A-il 1923 – 1924 mängis ta ESTONIA teatri orkestris. Peale lõpetamist (EBL väidab et 1924.a.) sai Albert Kõhelik kutse prof. R. Kajanuselt tulla Helsingi linna sümfooniaorkestrisse. Kutset vastu võttes asus ta ka Helsingi konservatooriumi õppejõuks. Viibides Helsingis 3 aastat, kuni 1927.a-ni, sai Albert Kõhelik kutse Leedu Riigiooperisse,  Kaunasesse.  Seal olles töötas Albert Kõhelik ka Leedu konservatooriumis metsasarve-õpetajana. 
Naases Eestisse 1933.a.. Tallinna konservatooriumi direktori prof. J. Tamme surma järele 1933. a. valiti Albert Kõhelik vakantsele metsasarve-õppejõu kohale,  kus ta tööta 1941.a-ni.  Kogu aeg oli Albert Kõhelik ka  Riigi Ringhäälingu teenistuses, olles  sealse orkestri  metsasarverühma kontsertmeister.  1933.a. asutas ta puhkpillikvinteti,  kuhu peale tema kuulusid veel  E.Brauer, M.Prokofjev, Bern. Lukk ja L.Ernits. Peale Eesti okupeerimist nõuk. punavaägede poolt tegutses Albert Kõhelik puhkpilliorkestrite dirigendina, a-il 1946-1954 oli  ta  Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkestri juht.
Albert Kõheliku ja tema perekonna hauaplatsi tähistab tumehall gabrost hauakivi, millele nimede alla graveeritud noodikatkend ANDANTE CANTABILE-st.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EMBL, Tallinn, 1990; PÄEWALEHT, Tallinn, 1938, 14.10.;