Rudi Alas (1898 – 1975) haridustegelane, bibliofiil

Rudi Alas (1898 – 1975) haridustegelane, bibliofiil
Sünd. 28.05.1898 Undla v.
Surn. 05.12.1975 Tallinn
Rudi Alas sündis Virumaal Kõrbse külas Kadrina lähedal.  Tema isa oli põllumees kes pidas  sepa ametit. Rudi oli 5 aastane,  kui pere kolis Tapale, isal oli seal sepikoda. Peres oli kokku viis last, neli venda ja üks õde. Rudi õpingud algasid Tapa kihelkonnakoolis ja jätkusid linnakoolis.  Siin lõppesid ta õpingud 1915. aastal. 1916.a. asus õppima vastavatel kursustel postiametnikuks ja raamatukogundustöötajaks. Töötas õpetajana Põlulas ja Kuivajõel. Siis suundus Tallinna,  töötades postiametnikuna Tallinna postkontoris a-ni 1920. Edasi töötas Eesti Haridusministeeriumis maj. osak. asjaajajana ja hiljem statistikuna a-ni 1927.   Nüüd asus ta tööle Riigikoolivalitsuse abisekretäri kohale kus töötas a-il 1927 – 1940.  Oli tegev posti- ja telegraafitöötajate kutseühingus ja omavalitsus.töötajate keskliidus, oli EKS usaldusmees Tallinnas ja Nõmmel. Juba 1927.a. oli ta tegev Nõmme tuletõrjeühingus.  Rudi alas oli a-il 1941 – 1944 haridusdirektooriumi koolidevalitsuse inspektor.  Ta oli Nõmme Hariduse Seltsi liige.  1939.a. annetas Vabariigi President Rudi  Alasele Valgetähe V klassi teenetemärgi.
 Peale  Eesti okupeerimist nõuk. punavaägede poolt töötas Rudi Alas Bibkollektoris ja Teaduste Akadeemia Teaduslikus Raamatukogus vanem-raamatukoguhoidja- bibliograafina kuni a-ni 1958, viimases asutuses töötas ta kokku 12 aastat. Rudi Alas oli tegelikult raamatukogu eestikeelse osakonna rajaja. Rudi Alas elas kaua (alates 1936.a-st) Nõmmel Ilo tn. Pikka aega  tegi kaastööd Etnograafiamuuseumile, ajakirjandusele, harrastas luulet, tegi kultuuriloolisi ülestähendusi. Rudi Alas oli väliselt tagasihoidlik, aga ta oli hoolas ja järjekindel töömees, andes palju Eesti kultuuriloo ja raamatukogunduse arengule. Bibliofiil Rudi Alase lemmikharrastus oli raamat, koos abikaasa Leidaga kogus ja korrastas ta  kuni 10.000 köitelise isikliku raamatukogu, mis sisaldas peamiselt eestikeelset vääriskirjandust. On kirjutanud uurimusi raamatukogunduse ajaloost, kaalukaim neist  RAHVARAAMATUKOGUD EESTIS.
Rudi Alase hauda ehib hallist kivist  avatud raamatut kujutav kalmukivi.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; L.Lõhmus HIIU-RAHU KALMISTU, Tallinn, 2003;