Ilmar Tammur (1921 – 1989) lavastaja ja näitleja

Ilmar Tammur (1921 - 1989) lavastaja ja näitleja
Sünd. 11.05.1921 Narva
Surn. 19.07.1989 Tallinn

Sündis Narvas, isa elektrimontöör, ema kangur. Lõpetas 1936 Tallinna 26. algkooli.  Õppis koos Voldemar Pansoga 1938-41 Riiklikus Lavakunstikoolis ning said erialase ettevalmistuse Leo Kalmeti, Ants Lauteri, Priit Põldroosi, Paul Sepa jt tundidest.  IT õppis samal ajal ühtlasi kodukeskkoolis, stažeeris 1951 ja 1953 Moskva Akadeemilise Kunstiteatri juures. Kutsuti 1941 ESTONIASSE, kuid mobiliseeriti samal suvel Punaarmeesse, kuulus 1942-44 Eesti Riiklikesse Kunstiansamblitesse.
Oli 1944-46 VANEMUISE ning 1946-47 ja 1948 DRAAMATEATRI näitleja ja lavastaja, 1947 KANDLE ja 1948-52 ENDLA direktor ja kunstiline juht. I T oli lavastanud ligi 25 lavastust, enne kui ta 1952. a kinnitati DRAAMATEATRI  peanäitejuhiks. Just sel ajal kujunes näitlejaansambel DRAAMATEATRI  trupi baasil likvideeritud NOORSOOTEATRI ja ESTONIA draamanäitlejate kaasabil. Siin jätkasid Ants Eskola, Kaarel Karm, Meta Luts, Anna Tamm, Rudolf Nuude, Katrin Välbe, Ruut Tarmo, Mari Möldre, Hugo Laur jt. Lisandusid Eesti Riikliku Teatriinstituudi lõpetanud Linda Rummo, Jüri Järvet ja Inna Taarna. 1953. a tuli juurde terve lend Moskva Riikliku Teatriinstituudi Eesti stuudio lõpetanud näitlejaid: Ita Ever, Rein Aren, Silvia Laidla, Asta Lott, Jaanus Orgulas, Aksel Orav, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt. Tihedas konkurentsis kujunes näitlejaansambel, mida tavatseti nimetada talentide värvikaimaks lillepeenraks. Eesti teatri taset ja võimekust sai DRAAMATEATER sulaaja tingimustes näidata Moskvas, Riias, Vilniuses, Kišinjovis, Leningradis, aga ka Helsingis, Turus, Tamperes ja Kotkas. Kokku alates 1956. aastast üle 20 lavastusega 12 korral. I.Ever meenutab kui I T pani ta L.Tolstoi HARIDUSE VILJAS vana naist mängima, et IT nähtavasti lootis või oletas või tahtis või oli kindel, et Ever ei saa jääda mängima mingisuguseid helesiniseid noori naisterahvaid. Et oleks aeg minna üle karakteritele. Selle eest olen ma talle väga tänulik.I T oli 1952-70 DRAAMATEATRI ja 1970-74 FILHARMOONIA peanäitejuht, 1974-76 Rakvere Teatri lavastaja ja näitleja, 1976-78 ETV kunstisaadete lavastaja ning 1978-89 NOORSOOTEATRI näitleja. Juhtis 1952-70 DRAAMATEATRI õppestuudiot, õpetas 1955-57 konservatooriumi ooperiklassis ja 1957-61 lavakunstikateedris ning 1966-70 TPedI kultuuriteaduskonnas. DRAAMATEATRIS  olid tema parimad lavastused LJUBOV JAROVAJA, MASKERAAD, ANTONIUS JA KLEOPATRA, SÜDAMEVALU, PEER GYNT ja EMA COURAGE. I T enese mängitud meeldejäävad karakterid olid Cyrano, Petrucchio ja Schvandja, ning NOORSOOTEATRIS Falstaff ja Engstrand. Lavastanud Eesti Televisioonis („Tuli ja öö", 1967, „Legend hundimõrsjast", 1979, „Lehekandja nr. 17", 1980), mänginud telelavastustes („Südamevalu", 1964, „Kolm rubiini", 1978), filmis („Laulu sõber", 1961, „Nipernaadi", 1982, „Vernanda", 1988, kõik Tallinnfilm; „Kapten Farkas",1984, Dovženko-nim. Stuudio) ja kuuldemängudes („Kuningal on külm", 1955, „Prohvet Maltsvet", 1965). I T oli ETLi liige (1951). ETÜ juhatuse esimees 1954-69. ENSV teeneline kunstitegelane (1955), ENSV rahvakunstnik (1964),  Nõukogude Eesti preemia 1958.
Oli abielus Aasa Tammuriga, Ellen Liigeriga ning filmitõlgi ja kirjandusalajuhataja Vaike Org-Tammuriga, elukaaslasteks on olnud Karin Ruus, Ita Ever ja Mai Mering.

Andmed: M.Kask ERAARHIIV; I.Taarna ILMAR TAMMUR.TEATRIJUHT....., Tallinn, 1997; M.Kilumets I.EVER. ELU...., Tallinn, 2006; http://gulliver.kand.pri.ee/ilmar_tammur.htm

Loe lisaks...