Jüri Järvet (1936.aastani Georgi Kuznetsov) näitleja

Jüri Järvet (1936.aastani Georgi Kuznetsov) näitleja

Sünd.18.06.1919 Tallinn
Surn. 05.07.1995 Tallinn

JJ ei teadnud täpselt kes olid tema isa ja ema. Vene neiu ja Lotringist pärineva arsti suhtest sündinud poisike sattus lastekodusse. Sealt adopteeris ta kolmeaastasena eesti  pere.  JJ debüüt oli koolilaval esinemine Tuisuvanana näidendis KOOLIKELL. JJ oli siis 10 aastane. Hea võimlejana kutsuti ta teatrisse tantsima. Oma  päris teatritööd  alustaski  JJ 1940.a.  Tallinna TÖÖLISTEATRI tantsurühmas.  Sealt ehk pärineski JJ oluline  rõhuasetus mängitava  kangelase kõnnakule ja liikumisele. Aastatel 1942-1944 kuulus ta ENSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse Jaroslavlis. 1949. aastal lõpetas JJ ENSV Riikliku Teatriinstituudi. Ta oli 1949-1950 Lõuna-Eesti Teatri näitleja ja peanäitejuht ning 1951-1952 ENSV Teatriühingu konsultant. Aastail 1952-1965 ja 1968-1992 töötas JJ EESTI  DRAAMATEATRIS ning 1965-1967 ENSV RIIKLIKUS NOORSOOTEATRIS. 1951.a. esines JJ esmakordselt estraadil (aastavahetusel) koos E.Baskiniga.  Neist sai aastateks estraadipubliku lemmikpaar. H.B kirjutab et JJ-ga polnud kerge esineda. Ta oli omapärane isiksus, väga andekas, aga komplitseeritud natuur ja kinnine inimene,  siiski üle aegade huvitav. Fotogeenne nägu, imetlusväärsed silmad. Nende koos mängitud  PÄIKESEPOISID  oli teatrisündmus! See näidend oleks nagu neist ja neile kirjutatud. HB näeb JJ-s isiksuse kahestumist. Kõige  enam kahetses HB aga JJ-i mõttetule admin.tööle raisatud aastaid. JJ peab oma suurimaks õpetajaks P.Põldroosi. Pikka  aega suhtuti JJ-sse kui koomilisse talenti, tema meisterlikud rollid sel ajal olid kütja Pallaada ESKAADRI HUKUS, narr KUNINGAL ON KÜLM, Petuškov ELAVAS LAIBAS, arhivaar Chirico MEES HOBUSEKRONUGA. Taolisi osi mängis veel 60-te  esimesel poolel. Siis aga avanes ta anne kogu oma sügavuses. Sündisid  JJ kuningarollid Claudius HAMLETIS, Kreon ANTIGONES, Lear filmis KUNINGAS LEAR. JJ mängulaad oli passiivne, kuid täpne. Ta tõi endaga kaasa vaikuse ja veerandtoonid. Ta polnud lahtise koomika vaid varjatud satiiri mees, ta tundis sügavaid tagamaid sealpool koomikat. JJ oskas nihkuda pindadele kus helises nukrus ja võbises valu. Tal oli võime tabada seda, kuidas naerdes verest tühjaks joostakse. Parimaks näiteks on hääbuv  Voitinski TÕE JA ÕIGUSE II osas. JJ saavutas laialdase tuntuse ka filminäitlejana.
L.Käsper  (film VIINI POSTMARK) ja  näitleja J.Bõkov  nimetasid JJ maailmaklassi kuuluvaks näitlejaks, kelle sõna oli nii erakordselt väljendusrikas ja reljeefne et ületas igasuguse keelebarjääri. JJ oli oma töös väsimatu. Andrei Tarkovski pidas JJ geeniuseks ja palus Õ.Oraval temast mitte kirjutada kui suurest näitlejast, keda on palju, vaid kui geeniusest, keda on väga vähe. Üks suurimaid õnnestumisi oli JJ usuõpetaja Schnellmann INDREKUS. Tal on seal episoodiline osa, aga jäi mulje nagu oleks ta kogu aeg ekraanil olnud. G.Kozintsev (KUNINGAS LEAR) nimetab JJ ande põhiliseks omaduseks hinge nõtkust, tema hingelist intelligentsust mis on looduse poolt andele kaasaantud omadus, seda võib edasi arendada, aga laenata ei saa. Paljudele vene tuntud kriitikutele nagu ka paljudele vaatajatele, jäi  arusaam JJ rollimängudest, et  kaotades kõik, kuid säilitades endas armastuse, me võime jääda võitjaks. 1971.a. anti JJ-le Leari rolli eest parima meesnäitleja nimetus.
JJ ütles, et hea näitleja on see, kes ekraanil või laval suudab  luua kuju kes on ligilähedane sellele ainulaadsele ja huvitavale inimesele, keda me kohtame elus. Ta peab mängima nõnda et aastategi pärast on ta osa värske ja huviga vaadeldav. Aga inimesena peab näitleja olema nagu iga teinegi inimene, kõigepealt - kodanik. Armastas luulet. Ei armastanud "inimsööjaid", pugemist ja seda, kui keegi ebaväärikate tegudega  püüdis kõrgemale trügida. JJ arvates olid peale näitleja elukutse  ilusad arsti, metsamehe ja aedniku elukutsed. Oli abielus näitlejanna  I.Taarnaga kellega neil oli poeg Jüri. (lahutasid). Töötas ligi 40 aastat DRAAMATEATRIS. Esinenud estraadil, telelavastustes, kuuldemängudes ja enam kui 30 filmis. Mängis väga hästi malet.
Andmed: Õ.Orav JÜRI JÄRVET, Tallinn, 1977; JÜRI JÄRVET. NARR JA KUNINGAS, Tallinn, 2009; E.Baskin RAUDEESRIIDE TAGA, Tallinn, 1993; I.Taarna VAATAN AJAS TAGASI, Tallinn, 2003

Loe lisaks...