Harry Tertsius (1915 – 1979) intarsiakunstnik

Harry Tertsius (1915 – 1979) intarsiakunstnik

Sünd. 04.02.1915 Tallinn
Surn. 26.04.1979 Tallinn
HT sündis Tallinnas. Peale üldhariduse omandamist õppis ta a-il 1931-37 Riigi  Kunsttööstuskoolis. Seal omandas ta õpetajakutse, aga sai  ka  meistriklassi diplomi rakenduskunstniku ja skulptuuri-puulõike  alal. 1936.a. alates esines HT näitustel.  1939.a. täiendas ta end Soomes intarsiatehnoloogias. Sama aastal astus ta Tallinnas alles asutatud kõrgemasse kunstikooli mille lõpetas 1941.a. HT võitles 1941-45 Punaarmee ridades, saades sealt ka medaleid. Eesti rahvakunstis väga laialt viljeldud puitehistööd on nõukogudeaegses tarbekunstis edasi arendatud  ainult mööbli osas. Aga rahvuslikkus jäi Eesti mööblile pärast iseseisvuse kaotust pidepunktiks aastateks. Peale lihtsama ja praktilise mööbli ilmutas see end erinevates variatsioonides ning töötlusastmetes ka esinduslikumas mööblis. Muu hulgas oli levinud abivahendiks taas intarsia. Stalini surma järel tõusis luksusliku mööbli meistrina esile HT, kes oli ju tuntud intarsiakunstnik. Sarnaselt lihtsama rahvuslikus laadis mööbli moderniseerumisega läks sama teed ka luksuslikum, intarsiaga kaunistatu. Aastal 1956 valminud HT laua TALLINN intarsias linnavaated, rahvuslikus laadis stiliseeritud ornament ja eritooniline raamistus kõnelevad enda eest. Niisamuti aastast 1961 pärinev kapp MÜÜGIPLAAN ON TÄIDETUD. Hoolimata sovetlikust, ajastuomasest nimekujust on kapp, samuti neutraalse nimega laud näited 1930.ndatel vormunud Eesti rahvusliku alatooniga luksmööbli ettekujutuse kristalliseerumisest. Prof. H.Kalmu juhendatud üliõpilastöös, on seda kinnitatud, nimelt mainib juhendatu, et eestiaegses ornamentikas levinud ohtrate kaunistuste seas kohtame eesti vöökirja, intarsias motiive eesti rahva kangelastegudega. Sarnane külluslik kaunistusviis ei kao muide kuhugi ka nõukogude ajal. Nii kujundab HT veel 1969. aastal narratiivsete pildikestega ehitud baarikapi MUISTNE EESTI PULM. Oma loomingus käsitles HT figuraalkompositsioonides kalurite tööd, meresõitu, sporti, linnavaateid.  Viimased on eriti meisterlikud, neis on meister puitvineeri pinnaomadusi eriliselt osanud rõhutada ja lasta mõjule pääseda.
Loomingulise tegevuse eest autasustati HT ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi ja ENSV Kultuuriministeeriumi aukirjadega.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EKA 2.kd, Tallinn, 1970; http://www.aripaev.ee/default.aspx?publicationid=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=75983