Helmut- Traugott Veem (1896 – 1941) sõjaväelane, VR I/3 ja riigiametnik

Helmut- Traugott Veem (1896 – 1941) sõjaväelane, VR I/3 ja riigiametnik
Sünd. 19.07.1896 Jenissei kub.
Surn. 23.04.1941 Tallinn
Helmut Veem sündis Venemaal, Kamennõi Brodi külas, Minussinski mk Jenissei kubermangus, mis on tänapäeval tuntud  kui Krasnojarski krais asuv Ülem-Suetuk. Alates 1908 elas Tallinnas. Õppis 1910- 1915 Tallinna Nikolai gümnaasiumis ja  1915-1916 Vladimiri  sõjakoolis. Osales I Maailmasõjas, võttis osa  lahinguist  Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu ja sai Galiitsias Brody (õ) linna all haavata paremasse jalga ning külge, kuul peatus selgroos, kust seda ei saanud eemaldada. Peale paranemist oli sõjaväes mitmetel ametikohtadel. 1918 .a oli majandusülema abi (ta oli põllumajandust õppinud), sama kuu aprillist oli alamkapteni aukraadis. Tuli Eestisse ja osales alates 21.11.1918.a.  Eesti Vabadussõjas. Oli Vabadussõja alates peastaabi teadetejsk. ülema abi. 1919.a. 04. kindralstaabi valitsuse teadetekogumise osak. ülema abi, hiljem ülema kt. 1920.a.05. oli siseministri käsundusohvitser, hiljem kindralstaabi valitsuse vanem käsundusohvitser. Sai kapteniks, 1921.a. vabastati armeeteenistusest. 1920.05-10 oli KAPO peavalitsuse ülem. Samal aastal annetati temale VR I/3 sõjaliste teenete eest Vabadussõja ajal kus ta oma väsimatu kaastööga aitas kaasa sõjaväe organiseerimise ja korraldamise töös. Eelnevalt oli ta saanud ka Anna 4. j. aumärgi. Maist oktoobrini 1920 oli ta  kaitsepolitsei peavalitsuse ülem.
Ajaleheveergudel kohtab Helmut Veemi nime uuesti 1922. aastal, kui antakse teada, et kaitsepolitsei on avastanud üheteistkümneliikmelise grupi isikuid, kes olevat saatnud Venemaale rahutuste korraldamise ja Eestiga suhete rikkumise eesmärgil mitu inimest. Organisaatorite hulgas olevat Tallinna advokaadid Hermann Kromel, endine advokaat Hasselbladt ja Helmut  Veem. 23. märtsil 1922. aastal arreteeriti ta kaitsepolitsei poolt. Kuidas tema arreteerimine ja vanglaelu möödus, sellest saab lugeda Helmut  Veemi enda 23. jaanuaril 1924. aastal valitsusele saadetud kaebuses, milles ta palub tema kui alusetult represseeritud kodaniku ja ohvitseri au taastada. Ta vabastati ja kriminaalasi tema suhtes lõpetati. Valitsuse poole pöördumisega saavutas Helmut Veem  et ta  1924.a Rakvere kriminaalpolitseisse tööle võeti, seal oli ta esmalt  agent ja nooremametnik. 1925.a. töötas Paide kriminp-s. 1935.a. töötas Võrus kriminp-s  vanemassistendina, 1938.- 1940.a. töötas samal töökohal Paide  ja Rakvere krimin.p-s. assistendi ja vanemassistendina. Helmut Veemi kohta rääkisid kaasaegsed, et politseinikuna oli ta nii õiglane, et tal oli ka kinnipeetavate hulgas suurim lugupidamine. Helmut Veem oli kaks korda abielus. Lahutas esimesest naisest Valentinast ja abiellus Frieda-Helenega (n.Tamm). Perre sündis kaks last kes mõlemad varakult (imikud) surid.
Peale Eesti okupeerimist nõuk. punavägede poolt esitati 22.07.1940. Helmut Veemi kohta kaebus, milles teda süüdistati altkäemaksu võtmises, Nõuk süsteemi ja NSVL halvustamises. Järvamaa politseikomissar eitab neid süüdistusi, hoiused pole tekkinud mitte altkäemaksudest vaid sellest, et Helmut Veem ja tema abikaasa mõlemad korrektselt ja hästi töötavad. 10.09.1940 Helmut Veem arreteeriti Paides. SARK-i ülekuulamisprotokollides süüdistatakse teda töötamises EW kindralstaabis ja kriminaalpolitseis, julmas võitluses töölisklassi ja komparteiga Eesti Vabariigis. Teda süüdistati 1919.a.a/ü delegaatide ja põrandaaluste kommunistide  arreteerimises. Üks süüdistusakat 04.02.1941 kannab rahvakomissar B.Kummi allkirja. Balti Ringkonna SARK-i Vägede Sõjatribunali 11.03.1941.a. otsusega ja VNFSV KrK &58-13järgi sai Helmut Veem kõrgeima karistuse – mahalaskmine koos kogu vara konfiskeerimisega. Otsuse  täideviimise aja ja koha kohta andmed puuduvad. 
Scheeli krundil asunud NKVD vägede sõjatribunali tegevus ja 1940–1941 punasel aastal arreteeritute saatus said ajakirjanduse vahendusel avalikusele teatavaks alles Saksa okupatsiooni päevil.
Seoses 1990.a. meedias avaldatud kirjutistega ja eelnevalt teostatud kontrollimisel kogutud materjalide alusel algatati Eesti Vabariigi Prokuratuuris kriminaalasi VNFSV KrK prg.136 lg.2 järgi 1941.a. aprillist sama aasta augustikuuni toimepandud  tsiviilelanike mahalaskmiste kohta Pirita-Kosel.  Selle järgi tehti kindlaks, et Scheeli krundil asuvas sulastemaja eluruumides viidi 1941.a. läbi SARK´i tribunal  istungid ja võeti vastu otsuseid tsiviilelanike mahalaskmise kohta (M.Laar kahtleb tribunali olemasolus- MK). Sama hoone teises otsas asuvast hobusetallist tsementpõrandaga kaetud ühishauast leiti 1942.a. mais 38 isiku laibad, keda oli hukatud 1941.a. aprillis, neist tehti kindlaks 23 isikut. Teiste hulgas mõrvati aprillis Scheeli krundil Eesti kaitsepolitseinikud , ZEV-s tehti  riideproovide järgi ja sugulaste abiga tehti  kindlaks, et mõrvatute hulgas  oli ka Helmut Veem. Ta mõrvati 23. aprillil 1941.a. sulastemaja tribunalis, laip lohistati kõrvalruumis olevasse auku mis valati hiljem  üle värske betooniga. Saksa okupatsiooni ajal maeti Helmut Veem esmalt Liiva kalmistule, siis aga matsid omaksed ta ümber Rahumäe kalmistule perek. Tamme platsile. Helmut Veemi vend oli kirikutegelane Konrad Veem.
Andmed: M.Kask ERAARHIIV ( isikl. kogutud andmed);  ERAF 129 SM.1.18386, KO 1,2,3,4 t.H:ERA .M6 R:16B, K:3,L:5;  ajal. POSTIMEES, 30. mai 1934; M.Laar, J.Tross PUNANE TERROR, Stockholm, 1996; NÕUK. OKUPATSIOONIVÕIMU POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS 1940- 1988, Tallinn, 1988/2005; KAPO AASTARAAMAT, Tallinn, 2011; Aut. kollektiiv  EESTI VABADUSE RISTI KAVALERID, Viljandi, 2016; http://www.parnupostimees.ee/mobile/?id=2678648; http://kultuur.elu.ee/ke494_agent_pedaja.htm;

Loe lisaks...