Kuno Pajula (aastani 1936 Preis) (1924 – 2012) peapiiskop

Kuno Pajula (aastani 1936 Preis)  (1924 – 2012) peapiiskop
Sünd. 11.03. 1924 Salla v.
Surn. 26.11.2012 Tallinn
Kuno Pajula sündis  Virumaal talupidajate August ja Amanda Pajula perre. Kooliteed alustas 1931.a.  Käru algkoolis, edasi tuli  Salla algkool ja siis  Väike-Maarja gümnaasium, lõpetas 1942. 1944 mobiliseeriti  Kuno Pajula Saksa armeesse. 1944–1947 oli ta Venemaal vangilaagris. A-il 1949-1959 õppis EELK Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis (praeguse nimega EELK Usuteaduse Instituut). Järgnes täiendõpe Saksamaal Göttingeni ülikoolis a-il 1960/61. Kiriku teenistusse  astus Kuno Pajula 1949.a. Peapiiskop Jaan Kiivit seenior ordineeris ta 24. mail 1950 aseõpetajaks, õpetaja õigused anti Kuno Pajulale 9. detsembril 1959.  Esimene amet kirikus oli Illuka koguduses teenimine jutlustajana 1949–1950. Vaimulikuna teenis Iisaku kogudust 1950 ja 1954–1957, Kursit 1950–1954, Illukat 1954–1957, Narva Aleksandri kogudust 1954–1956. Aastatel 1957–1987 oli Kuno Pajula Tallinna Jaani koguduse õpetaja. 1972–1974 oli ta Tallinna abipraost, 1974–1976 Tallinna praosti kt, 1986–1987 Tallinna praost, 1978–1987 konsistooriumi assessor. 11. juunil 1987 valis EELK kirikukogu Kuno Pajula EELK peapiiskopiks. Samal ajal oli ta ka Tallinna toomkoguduse ülemõpetaja.  Peapiiskopi ametisse õnnistas K.Pajula 15. novembril 1987 Soome Kiriku peapiiskop John Vikström. Selles ametis teenis ta seitse aastat kuni siirdumiseni emerituuri seoses vanusepiiri täitumisega 1994. Peapiiskop Kuno Pajula ametiaeg oli suurte muudatuste aeg Eestis. Seoses poliitilise olukorra muutustega oli kirikul võimalus tegutseda taas avalikult ja osaleda Eesti riigi ülesehitamisel. 1989 ilmus Uue Testamendi ja Psalmide uus tõlge – see oli esimene sõjajärgne piibliväljaanne Eestis. Järgnevate aastate jooksul toodi Eestisse sadu tuhandeid piibleid. Selleks, et Piibel võiks ilmuda ka Eestis, oli vaja taastada Eesti Piibliselts. Kuno Pajula oli 1991 Eesti Piibliseltsi asutajaliige ja valiti 2004 selle auliikmeks.
Esimesel advendil 1991 õnnistas peapiiskop Kuno Pajula kasutusse kiriku laulu- ja palveraamatu, mida Kodu- ja Välis-Eesti kiriku komisjonid olid ette valmistanud paarkümmend aastat. Peapiiskop K.Pajula ajal toimusid läbirääkimised Kodu- ja Välis-Eesti kiriku koostöö arendamiseks, mille sihiks pidi olema kirikute ühendamine. Kiriku struktuurid kujundati ümber vastavalt uutele võimalustele ja vajadustele. Märkimisväärne oli partnerkirikute abi, mille taotlemisel oli oluline osa peapiiskopil. Kirikuvalitsus sai tagasi kolida ajaloolisse majja Kiriku plats 3. Ehitati kirikuid ja kogudusemaju. Kirik elas läbi murrangu koos ühiskonnaga.
Kuno Pajula oli Eesti Kirikute Nõukogu asutamise üks algatajatest ja selle kõiki Eesti suuremaid kristlikke konfessioone ühendava organisatsiooni esimene president aastatel 1989–1993. Ta oli Kirikute Maailmanõukogu keskkomitee liige 1983–1992.  Ta oli 1982–1983 agendakomisjoni ja 1994–1997 välissuhete nõukogu liige ning 1989–1997 õpetajate konverentsi juhatuse liige. Aastatel 1987–1992 oli Kuno Pajula usuteaduse instituudi rektor.
Emerituuris olles osales Kuno Pajula aktiivselt kirikuelus ning täitis talle usaldatud piiskoplikke ülesandeid. Oikumeenilise liikumise toetajana kuulus ta organisatsiooni Ordo Sancti Constantini Magni.
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on Kuno Pajula tööd hinnanud ja autasustanud teda kuldristi kandmise õiguse (1982), konsistooriumi aukirja (1994), Teeneteristi I järgu ordeni (2006) ja elutööpreemiaga (2009). 2004. aastal pälvis Kuno Pajula kaitseväe eriteenete risti. Kuno Pajula oskas leida kiiresti kontakti ja ühise jututeema nii väikelapse kui väärika seenioriga, nii töötu kui presidendiga. Rahvamehena, nagu teda vahel ka kutsusti, ei unustanud ta ealeski oma peapiiskopi väärikust. Sirge selg, terane pilk, huumorimeel ja tark (vahel ka teravalt täpne) sõnakasutus ei jätnud teda maha viimase hetkeni. Nii eesti-, soome- kui ka saksakeelsest meediast kogutud emotsioonid ja mõtted põimis ta oskuslikult ja päevakajaliselt oma pühapäevastesse jutlustesse ja pihikõnedesse nõnda, et need kõnetasid kõiki kirikulisi. Tema sõnad olid alati julgustavad, optimistlikud ja tulevikku suunatud.
Kuno Pajula oli 55 aastat abielus Helgi Pajulaga (neiuna Mägi) kellega abiellus 1954.a. ja nende abielust sündis kaks tütart Heli ja Tiina.
Andmed: www.eestielu.ca/.../943-lahkus-jaeaedavalt-peapiiskop-emeeritus-kuno-p.;http://toomkirik.ee/2012/11/26/suri-peapiiskop-emeeritus-kuno-pajula/; http://www.eestikirik.ee/in-memoriam-peapiiskop-emeeritus-kuno-pajula/;www.postimees.ee › Teemad

Loe lisaks...