Georg Liidja (1933 - 2017) füüsik, akadeemik
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Georg Liidja | 04.08.1933 | 12.06.2017 | 09.07.2017 |
Georg Liidja (1933 - 2017) füüsik, akadeemik
Sünd.04.08.1933 Tallinn
Surn. 12.06.2017 Tallinn
Rannarootsi päritolu Georg Liidja sündis Tallinnas sõjaväelase perekonnas. Georgi elu oli nagu mitmetel tema eakaaslastel ja kolleegidel olnud traagiline. Isa arreteeriti punavõimude poolt 1941.a. Seitsmeaastane Georg tuli isaga saunast, koduuksel tulid vastu enamlased ja viisid isa minema. Isa oli eestiaegne ohvitser, kapten. Vähem kui paar kuud hiljem kapten Liidja hukati punase sõjatribunali otsuse alusel. Kartes sama saatuse kordumist, põgenes Georgi ema koos viimaste sakslastega 1944 Saksamaale ja hiljem Inglismaale. Naasis alles 18 aasta pärast. Georgi kasvatas tema isapoolne vanaema Ann Janson. Georgi koolitee oli alanud Tallinna Õpetajate Seminari Algkoolis (1941) ja jätkus Lihulas, kus ta lõpetas viie aastaga kuus klassi, kuid juba 9. klassi järel, 16-aastase poisina, tuli ära Tallinnasse iseseisvat elu elama. See ei olnudki tolle aja kohta nii eripärane. Pärast Tallinnasse naasmist töötas aasta taaralaos ja edasiselt oma koolivenna Arpad Andrelleri soovitusel kunstiinstituudi keraamikakateedris savisegaja ja potipõletaja ametis. Kõrvalt lõpetas aastal 1952 Tallinna 1. Töölisnoorte Õhtukeskkooli, hõbemedaliga. Peale seda asus Georg Tartu Ülikooli füüsikat õppima ja lõpetas ülikooli 1957. aastal. Füüsikat õppima läks Georg selleks, et vältida sõjaväeteenistust, mida ta mõistetavatel põhjustel kartis. Kindla peale minek oli just nimelt füüsika – seal puudus vastuvõtukonkurss. Dekaan Anatoli Mitt andis poisile tunnistuse vastuvõtmise kohta veel enne sisseastumiseksamite algust. Georg ise arvas, et tal ole füüsikale erilisi soodumusi ja soovis hoopis vanu keeli õppida. Tollal polnud see kahjuks võimalik. Tõsiseks pühendumiseks ja õppimiseks läks alates kolmandast kursusest, kui hakati tegelema erialaliste ainetega. Tolleagses ülikoolis leidus veel eestiaegseid õppejõude, oli ka toredaid kaasüliõpilasi. Eriti eredalt meenuvad Georgile vanemõpetajad, hilisemad professorid ja akadeemikud – Paul Kard, Harald Keres, Ülo Lepik.
Erialadest olid võimalused valikuteks peale teoreetilise füüsika ka optika ja geofüüsika. Optika jäi Georgi jaoks sõelale peale muude põhjuste ka seetõttu, et seda ala kureeris tollane ülikooli rektor professor Fjodor Klement. Georg lootis, et teda hakkab õpetama ülikoolis tõeline professor. F.Klement siiski teda ei õpetanud . 1963 kaitses Georg füüsika-matemaatika kandidaadi kraadi, uurimuse pealkirjaks “Eksitonide ja mikrodefektide vastastikmõju leelishalogeniidkristallides”. Eksitonid (kandvaim sõna tema töös) on sellised elementaarosakesed, mis eksisteerivad ainult kristallide sees. See tähendab valguskvandi kristallis viibimise kuju. Pärast kaitsmist asus Georg teemat laiendama ja ellu viima ka omi teaduslikke mõtteid. Kasuks sellele tuli kuuajaline praktiseerimine Moskvas NL Teaduste Akadeemia Füüsikaprobleemide Instituudi juures, mida rohkem tunti tollal ka tema juhi Pjotr Kapitsa järgi Kapitsa instituudina ( viimane sai 1978. aastal Nobeli füüsikapreemia leiutiste ja avastuste eest madalate temperatuuride füüsikas ja tehnikas). Moskvas tutvus Georg terve rea valdkonna juhtivate spetsialistidega, kes hiljem abistasid teda nii teadmiste kui ka varustusega, et Füüsika Instituudi juurde üles ehitada oma madaltemperatuuride labor ja krüogeeniajaam. Georg kaitses oma doktoritöö 1981 Tartu Füüsika Instituudi juures – nii on akadeemik oma mõlemad teaduskraadid kaitsnud Eestis. Pärast doktoritöö kaitsmist sai läbi akadeemik Georg Liidja Tartu-periood, kus ta veetis tervelt 25 aastat (koos ülikoolistuudiumiga 30) ning naasis akadeemik Lippmaa kutsel Tallinna, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti vanemteaduri kohale. Tallinna tulekul oli ka perekondlik põhjus, sest siin elasid tema ajakirjanikust abikaasa Marja ja nende kaks juba täiskasvanuks saanud last: tütar Maret ja poeg Toomas. A-il 1982 – 2016 töötas Georg Liidja Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis vanemteadurina. Georg Liidja uurimistöö peasuundadeks olid luminestseerivate kristallide füüsika, krüogeeniatehnika optilises spektroskoopias ja kiiritatud bioapatiitide raadiospektroskoopia. Ta kuulus rahvusvaheliselt tuntud Tartu luminestsentsikoolkonda. Tahkisefüüsikas on ta selgitanud kiirguse toimet kristallidesse, selle mikroprotsesse ning -mehhanisme. Ta osales footonite paljunemisnähte avastamisel kristallfosfooride fotoluminestsentsis. Tallinnas KBFI-s saabusid vabariigi tulekul rasked üleminekuajad, kus teaduskraanid tõmmati riigi poolt täiesti kokku ja noored andekad teadlased jooksid mööda ilma laiali. Akadeemik Georg Liidja avastas et tal olid tingimused ja materiaalne baas et teha eksperimentaalteadust, aga see on teatavasti täielikult tiimitöö. Tema tollastest doktorandidest läksid paljud välismaale. Eesti füüsika ja füüsikute tase oli väga kõrge ja füüsikud suutsid kergelt sulanduda erinevatesse rahvusvahelistesse kollektiividesse. Tasapisi olukord siiski stabiliseerus. Georg Liidja on arendanud vaakumultraviolett-spektroskoopiat vedela heeliumi temperatuuridel ja sooritanud esmakordselt luminestsentsiuuringuid ülimadalale temperatuurile jahutatud kristallidega. Tema õpilased Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis jätkavad täna madalate temperatuuride tehnika ja unikaalse aparatuuri ehitamise traditsiooni Eestis.
Tänasel loodusteadusevaenulikul haridusmaastikul soovitas Georg Liidja noorele inimesele tulla õppima füüsikat põhjendusega, et kogu maailmas on ju karjuv vajadus süstemaatiliselt mõtelda oskavate inimeste järgi. Ta oli kindel, et inimese karjäärivalikud on füüsikat õppima minnes igas valdkonnas märksa avaramad. Akadeemik muretses patrioodina Eesti tuleviku pärast, teda tegi murelikuks meeskonnatöö nõrkus. Suhtlejana oli akadeemik targale inimesele omaselt sõbralik ja avatud. Ajakirjaniku küsimusele jumala kohta, arvas ta , et jumal eksisteerib kindlasti, aga ta ei eksisteeri sellises materiaalses vormis, vaid inimeste peades – kas ta kuskil veel on ja universumi saatust juhib, seda akadeemik ei teadnud. Söögieelistustest keeldub Georg Liidja kategooriliselt midagi välja toomast, pidades ennast kõigesööjaks. Samuti pidas ta ennast inimeseks, kes üle keskmise veini armastab. Ta suitsetas varem palju, aga on selle ammu asendanud orienteerumisspordi ja maratoniga. Akadeemik armastas muusikat ja meenutas oma kunagist pinginaabrit F.Joon`i , kes oli teda õpetanud muusikat kuulama ja nautima. Georgi eriline lemmik olin Bach, ta nautis ka klaverimuusikat, eriti Chopin`i.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Georg Liidja 1987. aastal. Ta oli kauaaegne akadeemia üliõpilastööde konkursikomisjoni esimees. Georg Liidjalt on ilmunud üle 150 teaduspublikatsiooni, ta on olnud seitsme kandidaadi- ja doktoritöö juhendajaks. 1975. aastal tunnustati Georg Liidja tööd riikliku teaduspreemiaga ning 1994. aastal Eesti Füüsika Seltsi aastapreemiaga. 2001. aastal autasustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga ning 2003. aastal pälvis ta Eesti Teaduste Akadeemia medali.
Andmed: „EE“, Tallinn, 2000; kes-kus.ee/akadeemiline-keskus-tartu-luminestsentsikoolkonna-ja-akadeemik-liidja-ko.; www.akadeemia.ee/_repository/file/LIIKMESKOND/.../Georg_Liidja.pdf; www.akadeemia.ee/_repository/File/Liidja_75.pdf; https://www.postimees.ee/4143837/suri-tuntud-eesti-fuusik;