Martin Taras (1899- 1968) laulja, tenor.

Martin Taras (1899- 1968) laulja, tenor
Sünd. 08.02.1899 Jõgeva v.
Surn. 14.08.1968 Tallinn

Säravaks täheks oli Martin Taras, peaosaline  peaaegu kõigis ooperilavastustes, ta hiilgas oma vabalt voolavate kõrgete nootidega kuni pensionieani välja. Nõnda iseloomustab M.Tarast Mari Möldre.
MT, see nn Eesti Caruso, sündis Eristvere külas kingsepp Mart Tarase neljanda lapsena. Ehki pesamuna, tuli temalgi 9 aastasena karjaseks minna nagu ti olajal tavaline. Neil aastail hakkas ta ka koolis käima ja külakoolis puutus kokku muusikaga- kooliõpetaja viiuli ja külakiriku oreliga. Ei midagi erilist, aga MT sattus ikka esiritta kui oli olulisemalt vaja laulda.  Oluline muusikaelus oli MT tädipoeg Martin Lall kes sõjaväes olles  mängis klarnetit ja oli kapellmeistril abiks.  Sealt saadud teadmisi rakendas noormees kodukohas, rajades pasunakoori. Ta õpetas MT-le klarnetimängu ja 13 aastasena oli viimane pasunakoori liige. MT oli oma talendi saanud looduselt, tal toimus ka häälemurre erinevalt tavalisest. MT pere oli vaene, I maailmasõda raskendas olukorda. MT tuli minna enesel leiba teenima, peamiselt lihttöödega. Aga sageli oli nälg varuks. Sellest päästis sõjavägi kus MT ka muusikaga sai tegelda. 1921 vabanes sõjaväest ja asus kantseleitööle Petseris.  Tol ajal hakkas vaikses provintsilinnas kultuurielu pead tõstma. Rajati mitmeid seltse ja ka laulukoor. Sel osales ka MT. Tema kaunis ja kõlav hääl hakkas aga varsti tähelepanu äratama. Talle hakati soolopartiisid usaldama. Sõbrad ja  abikaasa soovitasid MT-l minna Tartusse tuntud muusikapedagoogi Stahlbergi juurde konsultatsioonile. Nii ta tegigi ja asuski laulu õppima. Samal ajal teotses ka Petseris kus nad lavastasid Pakkala PARVEPOISID. Nõnda et parvepoiss Huotari oli MT lavadebüüt, sellele järgnes juba keerukam Kalmani HOLLANDLANNA.  Peale seda asus MT  Tartusse kus jätkas õpinguid. Ta õpetaja  vana Stahlberg muretses oma tutvuste kaudu koha VANEMUISESSE, see polnud ka väga raske kuna nii ESTONIAS kui ka  VANEMUISES valitses suur tenorite põud. 6.mail 1931.a. andis MT VANEMUISE  saalis oma esimese iseseisva kontserdi. Selle eel käis juba  reklaam MT-st kui Eesti tõusvast tähest, mis muide polnudki vale. E.Uuli kes seal ise viibis, meenutab kontserdi üha kasvavat menu, MT isiklikku lavasarmi, tema suurepärast Cavaradossi aariat, tema suurepärast häält, sügavat sisu ja hingestatust. Siit algas MT lavadebüüt esialgu operettides,  kuna  VANEMUISES oli võimatu lauljate puudumisel oopereid lavastada. Mängiti SILVAT ja MT-l oli suur menu. MT keeldumise tõttu talle sobimatust osast, lahkus ta VANEMUISEST ja asus 1932.a  ESTONIASSE. Ta nimi oli siingi juba tuntud, siiski esines ta esmalt kontserdiga.  Seejärel aga oma hiilgeosa Cavaradossina  TOSCAS.  Menu oli sensatsiooniline. 1933-1937 õppis MT Tallinna konservatooriumis Helmi Eineri lauluklassis, kes õpetas tallle ka lavaliikumist. Sel ajal sooritas MT rea välisesinemisi Soomes, Lätis, Tšehhis. Hinnangud esinemistele olid valdavalt kiitvad. 1938.a täiendas ennast stipendiaadina  Itaalias. MT tehti ettepanek esineda Ameerikas, sellest ta keeldus. MT hääl oli nn tenore spinto. Lüürilise ja dramaatilise tenori vahepeal. Tal oli ilus tämber, kõlav, vaba ning kõrge register, suur hääleulatus, kandev pianissimo, voolav kantileenne hääl. Esikohal olid temal Puccini tenorirollid-CAVARADOSSI, KALAF, PINKERTON ja RODOLFO. AGA KA  Verdi  RADAMES, HERTSOG,  ALFREDO. Erakordsed olid tema FAUST, Leoncavallo CANIO,  JOSE Carmenis ning Wagneri LOHENGRIN. Peale sõda laulis ta samu rolle. Lisaks E.Kapi temale kirjutatud NEEMET  Tasuleekides ja TAKIN LAOD V.Reimanni Kaugetes randades. MT oli üks, kelleta pole mõeldav ESTONIA ooperiteatrina. Ta esines 30 aasta jooksul 33 ooperiosas olles laval 3000 korral. MT võitis rahva ja sõprade lugupidamise oma kunstiga. Ta oli sanud palju  looduse poolt, aga ta oli väga töökas ja visa. MT oli suurepärane laulja, aga ka väga hea näitleja eriti karakterrollides ( tema SCHUISKI oli erakordne). Ta ei teadnud, mis on kadedus. Andekana jagas ta heldelt omi oskusi. Oli ENSV teeneline kunstnik ja 1954.a ka ENSV rahvakunstnik. Evis mitmeid preemiaid ja ordeneid.
Andmed:  ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981; E.Uuli, MARTIN TARAS, Tallinn, 1966;  M.Möldre,  EESRIIE AVANEBTallinn, 2010; EE, 14kd, Tallinn, 2000; www2.kirmus.ee/.../index2.php?