Oskar Kikas (ka Kikkas) (1898 – 1960) kapral, VRII/3

Oskar Kikas (ka Kikkas)  (1898 – 1960) kapral, VRII/3
Sünd. 10.10.1898 Uue-Võidu v.
Surn. 13.11.1960 Tallinn
Oskar  sündis Viljandimaa Viljandi kihelkonna Uue-Võidu valla Kikka talu omaniku peres. Ta õppis Uue-Võidu vallakoolis. Vabadussõjas võitles reamehena  vabatahtlikuna 28. detsembrist 1918 Scouts väeosa A company´s. Siirdus skautide esimese rühmaga 3. jaanuaril 1919 rindele. Võttis osa lahingutest Punaarmeega Karksi, Taagepera ja Helme mõisa juures, Võrumaal, Põhja-Lätis ning Pihkva ja Narva rindel. 9. aprillil 1919 sai Petserimaal Porkanova külas lahingus haavata. Alates 1920.a. maikuust  oli Scouts polgu ratsaluurajate komandos. Samal aastal sai ta kapraliks ja vabastati ka  armeeteenistusest.  Vabadusrist anti talle  ülesnäidatud vahvuse eest lahingus 4. jaanuaril 1919 a. Karksi mõisas. Töötas pärast sõda Viljandis voorimehena. 1925.a. mõistis Viljandi-Pärnu rahukogu ta 20 aastaks sunnitööle röövmõrva eest. Ta kaotas Vabadusristi kandmise õiguse. Viibis Viljandi, Pärnu ja Tallinna Keskvanglas. 1935.a. vähendati tema karistust 15 aasta peale.  1940.a. märtsis vabanes ta Lasnamäe vanglast. Elas Tallinnas töötades kingsepana. 1941.augustis mobiliseeriti  Punaarmeesse. Viibis laeval Eestirand mis sai sakslastelt pommitabamuse ja juhiti Prangli saarel madalikule. Oskar Kikas töötas Saksa ajal  raudteevalitsuse veduridepoos  katlapesijana. 1944.a suvest oli Saksa armees. Peale sõda  töötas Oskar Kikas juba okupeeritud ENSV-s  Tallinna vagunidepoos  katlapesijana. Hiljem töötas AS Kunstsarve tehaste  jõujaamas kütjana.
Oskar Kikas oli abielus Adele-Leonorega. Peres kasvas kasupoeg Uno.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;