Harald Wilhelm Põld (1874-1939) kirikutegelane, keeleuurija

Harald Wilhelm Põld (1874-1939) kirikutegelane, keeleuurija
Sünd. 04.11.1874(vkj) Pikaristi
Surn. 20.08.1939 (ukj) Tallinn
HP sündis Viru-Nigulas kooliõpetaja pojana. Kasvas Jõhvi khk-s, kus isa õpetajana töötas. Kõrghariduse omandas HP TÜ-s, kus ta a-il 1896-1903 usuteadust õppis. Prooviaasta möödus tal Peterburi Jaani koguduses õp.Rudolf Kalda juures. 1905.a. sündmuste töttu said eestlased suuremaid õigusi ja ka HP sai 1906.a. Kose koguduse õpetajaks, kus ta üsna pikka aega tegutses. Juba üliõpilasena tundis HP suurt huvi keeleküsimuste vastu, eriti köitis teda võrdlev keeleteadus. Ta kuulas sellealaseid loenguid ja ka kirikuõpetajana töötas ta edasi eesti keele arendamise alal, kirjutades keeleuurimuslikke artikleid ajalehtedes ja EESTI KIRJANDUSES. Väga tuntud olid HP koostatud eesti keele grammatikad nagu EESTI KEELEÕPETUS KOOLIDELE I-II (LAUSEÕPETUS 1922), 1914 (I tr 1919, III tr 1923), EESTI KEELEÕPETUS. Aine metoodilises käsitluses oli HP ületamatu. Võrreldes teiste grammatikatega, rõhutas HP rohkem keeleajaloolist külge ja soome keeleõpetust. HP-st kui tõsiseltvõetavast keelemehest annab tunnistust ka see,  et tema  oli lähedane tuttav  keelemehe J.Aavikuga, kes HP nõu ja abiga arvestas,  temaga tihedalt suhtles. Usulise kirjanduse alal on oluline tema Fr.Oehninger´i RISTIKOGUDUSE AJALOO tõlge ja PIIBLILUGUDE I jao uustrükk. Eesti iseseisvudes hakkab HP usu valdkonnas agaramalt teotsema. 1919 asutati tema õhutusel  EESTI MISJONI SELTS, kus HP oli juhataja. Asutas ka vaimuliku nädalalehe MEIE KIRIK  olles ise ajalehe toimetajaks, avaldas seal palju usulise sisuga artikleid. 1920.a. valiti HP Ida-Harju praostkonna praostiks ning 1923 Eesti luteriusu konsistooriumi vaimulikuks assessoriks. HP astus 1922.a.  kirikupäeval järsult üles vabameelsete usuteaduslike vaadete pooldajate vastu. Vana ja- vabameelsete vaadete pooldajate vahel tekkisid lausa teravad vastuolud, mis siiski 1925.a. vanameelste võiduga lõppes. HP oli fanaatiline vabameelsete vaadetega õpetajate vastane. Ta sattus  vastuollu Eesti kiriku laadi ja põhikorra küsimustes kirikuvalitsuse liikmetega ning lahkus seetõttu 1925.a. assessori kohalt. Riigi ja kiriku lahutamise seaduse järel hakkas HP propageerima vabakirikliku korra teostamist, mille järgi üksikkogudused  omaksid võimalikult suurt isesesvust. 1928.a lahkus HP Kose koguduse õpetajakohast ja ka Ida-Harju praosti ametist. Ta oli Eesti Misjoni Seltsi esimees, seejärel kutseline misjonijuhataja kuni surmani. Lõpetas 1931.a. MEIE KIRIKU väljaandmise ja toimetas samast aastast  ajakirja  MEIE  MISJON. 1932.a. töötas ta Briti ja Välismaade Piibli Seltsi ülesandel eesti Piibli uustõlke kallal, mis kujunes tema olulisemaks tööks. Vana Testamendi tõlge valmis tal 1934.a. Siis avaldas ta Tartus lühendatud piiblitõlke. 1938.a. aga ilmus Tallinnas trükist Uus Testament. Piiblitõlgetes kasutas HP üsna moodsat eesti keelt. H P oli abielus Selma Kirsel´iga ja ta oli nelja poja ja ühe tütre isa. Poegadest Eerik Põld oli tuntud Eesti kunstiajaloolane ja restauraator. HP vend oli tuntud  haridustegelane Peeter Põld.
Andmed: EBL, Tartu, 1926-29; EBL täiendusköide, Tallinn, 1940; J.Aavik PÄEVARAAMAT, Tartu, 2014;

  Loe lisaks...