Leili Kuldkepp (1931 – 2008) metallikunstnik ja kunstipedagoog.

Leili Kuldkepp  (1931 – 2008) metallikunstnik ja kunstipedagoog.
Sünd.10.02.1931 Penuja v.
Surn. 07.05.2008 Tallinn
Leili Kuldkepp sündis Pärnumaal Penuja vallas talunikust vallakirjutaja peres. Ta õppis esmalt Penuja algk-s, lõpetas 1952. Abja kk-i. Leili Kuldkepp õppis metallehistööd Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis a-il 1953-1959. Talulapse loomulik vaist ja kodust kaasa saadud väärikus on saatnud Leili Kuldkeppi läbi elu ja loomingu – metsad, sood ja linapõllud on kodeeritud tema ehtekunsti, sirgeselgne hoiak tema elukäsitlusse. Pärast kunstiõpinguid ERKI-s töötas Leili Kuldkepp mõnda aega  joonistusõpetajana Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja seejärel nüüdses Eesti Kunsti Akadeemias (1962–1995). Alates 1999. aastast oli emeriitprofessor Leili Kuldkepp EKA auliige. Leili Kuldkepp on täiendanud oma teadmisi mineraloogia ja kivilõikamise alal Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis ja mujal. Näitustel esineb alates 1962. aastast. 1960.a-il lõi ta vasknõusid ja küünlajalgu. 1970.a-ist on tähtsam ehtelooming. Loonud peene graafilise joonega  emailehteid: rinnaaehted POOLITATUD LINNUD (1973),HAAVATUD (1979, asub Moskvas); plastilis-reljeefseid mammutiluust ehteid: LINAI-II, LEHED, LINNU SÜND (1977) jt.. 1980.a-tel sai tema loomingus domineerivaks kivi, mille modelleerimisel oli ta suur meister. Ta võttis kasutusele Eesti mineraalid ja töötles neid kui vääriskive. Kõik ehetes kasutatud kivid, tume läbikumav moorion, oonükskaltsiit, Saaremaalt pärit ofiokaltsiit (TRAPERII I-II,1980), must obsidiaan, suitsukvarts jt, on kunstniku enese lihvitud. Tema delikaatsetes ehetes ja objektides on olulisel kohal natuurilähedus. Kunstniku hilisem looming on valdavalt  Eesti-teemaline: mütoloogiaainelised ehtesarjad ELURING I-IV gagaadiga, USKUMUSED I-XXXV (1988-1990). Loonud tombakist  seinaplaate HOMMIKUPOOLSEL ÖÖL, HOBUNE (1981) jt. ; taldrikutesarja EESTIMAA NIIDUD, PÕLLUD, METSAD JA SOOD (1981). Loonud kullast gagaadiga medalehteid  KUULSALE ANDALUUSLASELE I-IV (1990).
Eesti ehtekunstis on Leili Kuldkepp olnud eelkõige õpetaja rollis. 33 aasta jooksul on ta professorina juhendanud lugematul hulgal üliõpilasi ning rajanud koolkonna. Tema nõudlikkus ja õppejõutöö kvaliteet on legendaarsed. Tajudes eesti sepise unikaalsust maailma kunstipildis, pani ta Kunstiakadeemias aluse sepakunsti õpetamisele. Praegu teevad kunstimaailmas ilma juba tema õpilaste õpilased. Leili Kuldkepi loomingut on pärjatud nii Eestis kui ka välismaal.Tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogudes on Leili Kuldkepi mahukast loomingust üle poolesaja töö. Leili Kuldkepp on oma töödega valitud Barbara Cartlidge’i koostatud raamatusse 20.SAJANDI EHTEKUNST (LES BIJOUX AU XX E SIECLE, Payot, Pariis 1986). Tema loomingut on korduvalt hinnatud Jabloneci rahvusvahelistel ehtenäitustel. 1872.a oli KL liige.  1982. a. pälvis ta  ENSV teenelise kunstniku aunimetuse ja sai kunstnik Kristjan Raua preemia.
Vastuolulise ja kompromissitu isiksusena seadis ta oma elu eesmärgiks täiuse poole püüdlemise. See absoluudiigatsus realiseerus nii tema loomingus kui ka õpilastele antud ”tundekasvatuses” –  sügavalt intuitiivses meetodis, mis eeldab usaldust ja pühendumist.
Leili Kuldkepi loomingu aluseks oli tema enda tõetunnetus, filosoofia ja armastus soome-ugri mütoloogia vastu. Leili Kuldkepi ehted on sõltumatud, adressaadita ja nende kantavus ei ole esmane. Nii nagu ugrilased tegid oma puuslikke elu elamise pärast, oli loomise protsess ka Leili Kuldkepile ainus eesmärk kui igapäevane rituaal.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996; EESTI KUNSTI AJALUGU 2.kd, Tallinn, 1970; KLASSIKUD. LEILI KULDKEPP, Tallinn, 2006;

Loe lisaks....