Harald Busch. 1.dets. 1924.a. mässu ohver.

Harald August Busch. 1.dets. 1924.a. kommunistliku mässu ohver.

Sünd. 23.08.1902

Surn. 01.12.1924.
  Tema matustel  4. detsembril 1924 laululehel seisab et ta langes  ametikohustuste täitmisel. Nii see oli. Nõuk võimu ajal ei tohtinud temast ega tema kaasohvritest rääkida ega kirjutada. 1925.a ilmus kirjastuse VALVUR´i poolt välja antud raamat ENAMLASTE RIIGIPÖÖRDE KATSE (osavõtjate tunnistuste ja uurimise andmete järel). Tema huku kohta on kirja pandud:

"Selle mässust osavõtjaid nimetab autor terroristideks. Ja need tunnistasid hiljem et  mässu kava oli punaväe kindralstaabi ohvitseri eestlase Tummeltau (Harald, Eesti rev. liikumise tegelane, Punaarmee brigaadikomandör, kommunistliku partei liige 1917.a. Nõuk. Armees aastast 1918. Oli punakaartlane.  1932-34 oli NSV Liidu sõjaväeatašee. 1919.a Punalipu orden. 1937.a. represseeriti NSVLiidus) poolt kokku seatud. Esmajoones oli tarvilik vallutada valitsuse võimuaparaadid ja side: telegraaf, raudtee. Anda löök sõjaväele, desorganiseerida- vabastada vangid ja korraldada sundmob. et saada abiväge. Pidada 5-6 tundi vastu, senikaua on riigipööre õnnestunud ja siis tuleks kohale juba välisabi. Mässajatel oli küllaltki palju konspiratiivkortereid millistest mässu korraldati. Mässu üldjuht oli Jaan Anvelt. Tema lähim abimees oli põrandaalune tegelane, endine Peterburi  punaste jalaväe komandöride kursuste komissar, hilisem Vene-Eesti-Läti piiri komissar ja selle  piiri tsekaa osakonna sekretär  Valter Klein (varjunimega Karl Roobas). Kohalikeks  tähtsamateks tegelasteks olid veel omal ajal Venemaale välja vahetatud ja nüüd uuesti salaja  Eestisse tulnud komnoorte organisaatorid Arnold Sommerling, endine  sapööri ohvitser Georg Kreuks jt. Mässu peastaabi asukoht oli ca viis km Kadaka teest Harku poole kingsepp K.Grünbachi korteris (viimane oli 1921.a kommude poolt Eestisse saadetud)."
Tummeltau  plaani kohaselt J. Anvelti juhtides osa operatsioone õnnestus, osa mitte. Punased terroristid tegutsesid üsnagi visalt."Mässu arendamiseks oli enamlastel vaja vallutada vähemalt  üks tank ja see tänavale tuua. Neil oli õnnestunud oma poole meelitada tankikompanii noorem allohvitser Loorents kes Gildi tn nr 1 asuvasse kommunist Soansi korterisse koondas paarikümnemehelise löögirühma kellede hulgas olid venelased-tankistid (salaja maskeerituina üle piiri toodud). Samal ajal pidi teine löögirühm, mis oli  Plahvardi korterisse (Dreevingi tn nr. 13) koondatud,  vallutama tankide kompanii ja  10-rügemendi staabi ja sidepataljoni, et takistada nende meeskondade pääsemist tankigaraažide juurde. Mäe kasarmute poole minnes, kus tankide kompanii ja  sidepataljon asusid, läks osa löögirühmast, 5 meest kelledest üks sõdurimundris, pataljoni staapi sisse. Seal kisuti tunnimehel sõjariist käest, tormati sidepataljoni ülema kabinetti ja lasti seal olev korrapidaja ohvitser maha. Siis joosti vastas olevasse 10-nda, rügemendi kasiinosse kus ukse taga kõlistati, sisselaskjat haavati ja sees (olles) une pealt kolm ohvitseri - 10-nda rügemendi nooremleitnant Viiburg, piirivalve val.nooremleitnant Harald Busch ja sidepataljoni nooremleitnant Punnisson  maha lasti. Mõrtsukatööd toime pandud, jooksid mässajad teistele järele Mäe kasarmute poole."

Andmed: J.Saar (Ed.Laaman) 1.DETSEMBER 1924 TALLINNAS, Tallinn, 1925.