Richard Uutmaa (1939-ni Uutman) (1905-1977) kunstnik

Richard Uutmaa (1939-ni Uutman) (1905-1977) kunstnik

Sünd.12.10.1905 Altja k.
Surn.12.05.1977 Tallinn
RUoli pärit Altja külast Kõrve talu  kaluri-väikekohapidaja kaheksalapselisest perest. Kuus last surid noores eas tiisikusse. Vaatamata karmile elule oli noormees romantiline unistaja, kes oma kujutluses seilas maailmamerel, peatus võõrastes sadamates ja kõndis kaugetel randadel, kuid tema elu kulges nii, et ei saanudki suurt Eestist välja. Vaid 1947. aastal sügisel käis loomingulisel komandeeringul Armeenias. RU õppis PALLASES aastatel 1928-1935. Pärast PALLASE lõpetamist, õppis nn  N. Triigi meistriateljees. RU  tegutses Tartus, viibides juba 30-ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938.a. Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939.a. KKSKV maalistipendiumi. 1944- 1950 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuna. RU varasema perioodi, 1930-te aastate teise poole, maastikumaalidel on kujutatud lapsi, naisi ja vanu kalureid liivasel rannal võrke parandamas või kalu sorteerimas. Need on õrnad, unelevad, värvikäsitluselt rahulikud sulavais kahvatutes sinakashallides ja ookrilistes toonides taiesed. Ta loob panoraame  sügavusse ulatuva merevaatega. RU meelismotiiv on  mereäärsed neemed paatide ja kaluritega, näit. RANNAMAASTIK KALURITEGA (1935), RAND (1938). Oluline osa meeleolu loomisel ta töödes on  taeval, see on maalitud  hoogsalt ja rahutult. Sõjajärgsetest töödest on huvitavad KALURID PÕHJARANNIKUL,  VÕRGUMAJAD, KALASADAM. Rannamaastkele lisanduvad  maalid maaelu ainetel, kus kujutatud sageli rukkilõikajaid rukkipõldudel. Meremaalides rõhutab ta nüüd rohkem lainetava vee, tuule ja pilvede rahutut dünaamikat. Koos sellega asendub varasem pehme ja sulav koloriit tumedamate toonidega ja kontrastsema valgus-varju käsitlusega. Neis töödes on ta tabanud täpselt karget rannaõhkkonda ja eluliselt seda edastanud. Ka 50-ndatel aastatel  kujutab ta rannaelu ja merd, püüdes kujutada nõukogulikke muudatusi selles elus. Aga paraku on neis töödes kadunud spontaansus ja värskus, see on asendunud kirjeldava laadi ja  maalimaneeriga nagu näit. KALURIBRIGAAD RAHUÜLESKUTSET KUULAMAS, KALURIPAADID MEREL. 50-te keskel loob veel kergelt idüllilisi , väga kauneid maastikumaale nagu ÖINE MERI, PUISE NEEM, KUUVALGE MAASTIK HEINASAADUDEGA.  60- dail aastail on ta asunud rõhutama motiivide välist ilu, tema endine hea maitse on pisut taandunud. RU värvipaletti ilmuvad erksinine ja roosa toon,  muutes maalid kohati magusaks, imalaks. Kunstiteadlase M.Levini hinnangul on RU meie looduse romantiline laulik, kes oli kuni oma viimaste elupäevadeni eelkõige silmapaistev maastikumaalija. Teda võib nimetada meie esimarinistiks, kuigi Eestis on ka teisi väga häid meremaalijaid. Esmajoones oma kodukandi - põhjaranniku kujutaja, aga ka Lõuna-Eesti kuplite ja järvesilmade jäädvustaja. RU Saaremaa vaated moodustavad justkui omaette peatüki meie maaliloos, aga ta on olnud ka Peipsi ääres ja Läänemaal. ML mainib, et talle on jäänud mulje, et RU oli vähese jutuga, kuid küllap sõprade seltsis võis ta isegi lobiseda, nagu Wiiraltki. Tema arvates kuulub RU eesti maalikunsti veerandsaja tugevama koloristi hulka - tal on väga huvitavaid lahendusi, ta on virtuoos leidmaks erilisi toone. Võib-olla just seepärast märgati teda ka Moskvas ning isikukultuse lõpuaastatel telliti temalt teoseid, mida saata välismaale näitustele. Aga RU oli ka suurepärane  akvarellist, maalides säravate sulavate värvidega (70.aastaist). Suur osa tema akvarelle asub erakogudes. RU teoseid vaadates  võib ette kujutada, et need sündisid küllaltki kiiresti, arutleb kunstiteadlane. Aga 1950ndate lõpul ta karmi stiiliga kaasa ei läinud. Samuti ei istunud talle kujundite geometriseerimine ja teatav deformatsioon. Elutõde ja kunstitõde on eri asjad. Üks asi on see, mis on olemas, teine aga, kuidas me olemasolevat tunnetame, oskame seda edastada ja vastu võtta.
Aastast 1944 on RU Kunstnike Liidu liige. Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975).
Kunstniku tütre Tiina Uutmaa meenutused loovad südamliku pildi RU-st kui mehest, kes maalimise kõrval armastas kalastada ja metsas uidata, maja ehitada ja aias rahmeldada, muusikat kuulata ja lugeda ning kirjutada...

Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; EESTI KUNSTI AJALUGU 1kd/II ja 2kd, Tallinn, 1970/1977; M.Levin RICHARD UUTMAA. ARMASTADES EESTIMAAD, Tallinn, 2008; http://www.annaabi.ee/richard-uutmaa-o.html; http://www.postimees.ee/47445/vihula-moisas-avati-richard-uutmaa-maalide-naitus

Loe lisaks...