Mihkel Jürna (1899 – 1972) novellist ja tõlkija

Mihkel Jürna (1899 - 1972) novellist ja tõlkija

Sünd.17.09.1899 Roela v.
Surn.05.12.1972 Tallinn
MJ sündis 17./5. septembril Soonuka külas talurentniku pojana. Õppis Kiltsi vallakoolis, Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1917-23 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis, MJ võttis osa vabatahtlikuna Vabadussõjast kooliõpilaspataljonis.  1923 - 26 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ja 1934-37 arstiteaduskonnas. Töötas 1930-40 Eesti Kirjanikkude Liidu asjaajaja-sekretärina, hiljem ka büroojuhatajana. 1940. aastal liitus pärast Eesti okupeerimist Eesti ühiskonna sovetiseerijatega, astus samal aastal ka NLKP liikmeks. Sai juulis 1940 sovetliku Riigivolikogu liikmeks ja oli 1940-41  ning 1944-47 riikliku kirjastuskeskuse juhataja. Põgenes 1941. aasta suvel Saksa okupatsiooni eest Leningradi, kus oli 1942-43 eestikeelsete raadiosaadete vastutav toimetaja ja ENSV rahvakomissaride nõukogu volinik 1943-44. Hiljem kutseline tõlkija Tallinnas.
Debüteeris 1921. aastal värsside ja ekspressionistliku näidendiga IDEE, liitus J. Schützi (Sütiste) ja E. Hiirega, andes välja koguteosed SANG ja BUMERANG (mõlemad 1925), võttis osa ka KIRJANDUSLIKUST ORBIIDIST 1929-30. 1926 hakkas avaldama LOOMINGUS novelle, mis algul olid ekspressionistliku ilmega, lühilauselised. Jürna eelistas teoste tegelastena iseäralikke aguliinimesi, tihti on novellid groteskse käsitluslaadiga. Algul domineerivad ka novellistikas psühholoogilised ja kõlbelised probleemid, hiljem annavad tooni satiirilised lood, millega naeruvääristatakse ja kritiseeritakse ühiskonna väärnähtusi. Jürna on avaldanud novellikogud TAVALISED (1927), ÜKS ARMASTUS (1929), ÄRIGEENIUS (1932), neist on koostatud redigeeritud tekstiga valimik TAVALISED (1972). Tõlketööd alustas Shakespeare´i KUNINGAS LEARIGA (1926), hiljem on eestindanud peamiselt vene kirjandust: M. Saltõkov-Štšedrini HÄRRASED GOLOVJOVID (1951), F. Panfjorovi VÕIDETUTE MAAL (1953), V. Kaverini AVATUD RAAMATU (1956), K. Simonovi ELAVAD SURNUD (1962) jt. Muudest kirjandustest on Jürna eestindanud T. Ševtšenko JUTUSTUSED (1955) ja mahukaima teosena Lo Guan-Tžungi KOLMEVALITSUSE I-II (1959).
MJ oli Eesti NSV Ülemnõukogu saadik 1940-52 ja ka  Kirjanike Liidu liige 1943 aastast.

Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EBL täiendusköide, Tallinn, 1940.

Loe lisaks...

Juhan-Kaspar Jürna (1931– 1982) ajakirjanik, partei- ja riigiaparaadi tegelane
Sünd. 27.12.1931 Tartu
Surn. 24.10.1982 Tallinn
Juhan-Kaspar Jürna sündis Tallinnas. Aastal 1941, kui Punaarmee taganes Eestist,  evakueerus ta koos vanematega Tšeljabinskisse ja hiljem Moskva oblastisse Jegorjevskisse, kus jätkas kooliteed. 1944.a. kui Eesti taas Punaarmee poolt okupeeriti, naasis ka Jürnade pere Tallinna. Juhan-Kaspar Jürna astus Tallinna Õpetajate Seminari  ja lõpetas selle aastal 1949. Ta oli innukas nõukogude akivist olles  1945.a, ÜLKNÜ, liige, a-il 1947-1949 oli ta   Õpetajate Instituudi komsorg. Aastal 1949 oli ta ELKNÜ Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna instruktor, aastatel 1949-1950 ELKNÜ Tallinna Mererajooni Komitee I sekretär.  A-il 1971 – 1973 oli ta  EKP Keskkomitee välissidemete osakonna juhataja; a-el  1973 - 1978 oli ta Eesti NSV kultuuriminister. Siirdus aastal  1978 tervislikel põhjustel pensionile, aastatel  1979- 1982 oli ta ENSV  Rahukaitsekomitee vastutav sekretär. Ta oli aastatel 1961- 1981 EKP Keskkomitee liige ja 1967 -1980 oli ENSV Ülemnõukogu saadik.
Juhan-Kaspar Jürna isa oli  kirjanik ja tõlkija Mihkel Jürna.
Andmed: ENE, Tallinn, 1971; https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan-Kaspar_Jürna;