Astrid Lepa (aastani 1936 Lepler) (1924 – 2015) näitleja ja telerežissöö

Astrid Lepa  (aastani 1936 Lepler) (1924 – 2015) näitleja ja telerežissöör
Sünd. 07.04.1924 Keila
Surn. 30.11.2015 Tallinn
Astrid  sündis Keilas lukksepa peres. Ta lõpetas aastal 1942 Tallinna 9. Keskkooli. 1942 õnnestus Leo Kalmetil rasket sõjaaega trotsides jätkata näitlejahariduse andmise traditsiooni Tallinna Teatrikoolis. Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi alluvuses tegutsenud kõrgema astme kutsekool tegutses Draamateatri vastas, Pärnu mnt 10. Seal alustas ka Astrid Lepa näitlejaõpinguid koos Heino Mandri, Ferdinand Veike, Lia Tarmo jt. Erialaõppejõud olid lisaks L. Kalmetile ka Paul Sepp, Kaarli Aluoja ja Hanno Kompus. Kevadel 1945 jätkus teatrikoolitee Draamateatri juurde moodustatud Draamastuudio eriklassis. Õppejõududest lisandusid tagalast naasnud Ants Lauter ja Priit Põldroos. 1944. aasta kevadel, kui kool peale märtsipommitamist mõneks ajaks töö katkestas, tegi Astrid  Lepa esimesed rollid Estonia teatri näitlejana. Ta töötas seal kuni draamatrupi liitmiseni Draamateatriga 1949. Astrid Lepa rollidest võib nimetada: leedi Lõksutaja Sheridani „Keelepeksukool“, Mašenka Ostrovski „Pärast tarku palju“, (1945), Mag Simonovi „Vene küsimus“ (1947), Sue A. Milleri „Joe Keller ja pojad“, Anna „Proua minister“, (1948). Astrid õppis a-il  1948–1950  Tallinna Muusikakoolis laulmist. Pikaealise teatriveteranina oli Astrid Lepa teatriloolaste jaoks tolleaegse teatritöö tänuväärne meenutaja. 1949. aastal jäi Estoniasse vaid muusika- ja balletiteater, praegune rahvusooper. Üks osa näitlejaid vallandati, teine osa viidi üle Draamateatrisse. Draamateatri tööperioodi (1949-1951) jäävad osadest „Kretšinski pulma“ (1949) Lidotška ja „Vassa Železnova“ (1950) Rahel. EKP 8. pleenumi järel muutus õhkkond ärevaks ning ka sarmikal ja sõnasuutlikul Astrid Lepal tuli teatrist lahkuda. Seejärel jätkus töö Filharmoonia näitlejana, hiljem Nõmme kultuurimaja kunstilise juhi ja kino Pioneer administraatori ja direktorina, majanduslikult aitas palju töö  Tallinna Kinostuudio dublaažinäitlejana.  1957. aastal kutsuti Astrid Lepa tööle televisiooni, kus ootas ees mitmeid endisi kolleege. Propagandaasutus vajas teatrialase ettevalmistusega töötajaid. Tänu Karin Ruusi isiksusele domineerisid ETV-s kunstilised saated ja telelavastused. Režissööri abina alustanud Astrid Lepa töötas 1960. aastate algul ka muusikasaadete režissöörina ja jäädvustas eesti lauljaid  kümmekonnas muusikalises telefilmis, lavastas teleteatris „Surm käib ümber Diana“ (1975); J. Smuuli seriaal „Surm Rannu teemajas“. Kui aeg lubas, tegi Astrid Lepa ka ise filmides ja telelavastuses kaasa. Ta on mänginud Juulat filmis „Põrgupõhja uus Vanapagan“ (1964). Mängis veel  filmides „Tuulevaikus“ (1970), „Ukuaru“ (1973). Nooremale vaatajale on  Astrid Lepa meelde jäänud kui lastelavastuste „Vanaema õunapuu otsas“ (ETV 1977) Vanatädi ja karuvanaema Aadelheid seriaalis „Nõiakivi“ (ETV 1979-1980).   Astrid Lepa oli ETL liige alates 1960.a-st. 
Astrid Lepa oli abielus laulja  Harry Vilpartiga, nende poeg on raadioajakirjanik, näitleja ja koomik Margus Lepa. Tema õde oli lauljatar ja näitlejanna Ester  Lepa.
Andmed: ETBL, Tallinn, 2000;  www.teatriliit.ee/uudised/in-memoriam-astrid-lepa;

 Loe lisaks....

Ester Lepa (aastani 1936 Lepler)  (1928 – 2013) laulja ja pedagoog
Sünd. 12.01.1928 Pärnu
Surn. 19.05.2013 Tallinn
Ester Lepa sündis  Pärnus lukksepa peres. Ta lõpetas 1947. aastal Tallinna 8.keskkooli,  õppis 1945. – 1948. aastani Tallinna muusikakoolis ja lõpetas 1953. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Tiit Kuusiku lauluklassis. Ta laulis aastatel 1949–1950 Eesti Raadio segakooris ja 1953–1956 Estonia kooris. Kümmekond aastat (1956–1965) oli Ester Lepa Estonia solist. Väljapaistvateks rollideks olid Micaëla Bizet’ „Carmenis” (1955), Sirje Eugen Kapi „Tasuleekides” (1956), Susanna Mozarti „Figaro pulmas” (1958), Bianca Šebalini „Tõrksa taltsutuses” ja Mare Villem Kapi ooperis „Lembitu” (1961). Väga kuulus oli omal ajal tema Papagena koos Georg Otsa lauldud Papagenoga Mozarti  „Võluflöödis” (1964). Ester Lepa oli laulja (sopran), pedagoog ja hääleseadja. Paralleelselt teatritööga tegutses ta pedagoogina Tallinna Muusikakoolis (1953–1973) ja Tallinna Konservatooriumis (1971–1984), kus tema õpilasteks olid teiste hulgas Liina Saari, Marvi Taggo, Peeter Tooma, Jüri Trei, Erich Krieger jpt. Ester Lepa esines kammerlauljana, oli paljude Eesti helitööde esiettekandja (sh E.Arro, L.Normeti, M.Saare ja V.Tormise), ta osales ka paljudel Feliks Randeli loengkontsertidel. Ester Lepa oli mitme koori vokaalkonsultant, sealhulgas oli ta aastatel 1982–2008 Ellerheina vokaalpedagoog. Tema professionaalsele õpetajaoskusele võlgneb tütarlastekoor tänu edu eest nii Heino Kaljuste kui ka Tiia-Ester Loitme käe all esinedes.   Ellerheina ridadest on võrsunud väljapaistvad ooperisolistid Teele Jõks, Juuli Lill, Pirjo Levandi jpt. Just Ester Lepa haruldane oskus häälele mitte haiget teha ning sulatada erilaadsed hääletämbrid üheks tervikuks andis tütarlastekoorile kõlalise kristallselguse, mille poolest Ellerhein on olnud hinnatud ja tuntud Eestis ja pärjatud ka rahvusvahelistel konkurssidel. Tema oli ka Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudio lauluõpetaja, Nukuteatri ja Draamateatri vokaalkonsultant, Lasteekraani muusikastuudio  vokaalpedagoog. Siin olid tema õpilasteks ka Nele-Liis Vaiksoo ja Hanna-Liina Võsa. Oli aastast 1956 ETL liige.
Ester Lepa õde oli näitleja ja lavastaja Astrid Lepa, kelle poeg on raadioajakirjanik, näitleja ja koomik Margus Lepa.
Andmed: ETBL,  Tallinn, 2000; Sirp, nr. 21, 24.05. 2013 ;

 Loe lisaks....