Kuldar Sink (1942 –1995) helilooja

Kuldar Sink (1942 -1995) helilooja

Sünd. 14.09.1942 Meremäe v.
Surn. 29.01.1995 Tallinn
Kuldar Singi esimesed kokkupuuted muusikaga olid vaimuliku muusika kaudu. Tema isa Peeter Sink oli vaimulik, ema Marje Sink helilooja, kes kirjutas peamiselt vaimulikku muusikat oma abikaasa tekstidele. KS vend on Tunne Kelam. Ema oli ka KS esimene muusikaõpetaja. 1960. aastal lõpetas KS Talinna Muusikakoli teooria- ja kompositsioonierialal, õppides esmalt H.Osa ja U.Naissoo, hiljem aga V.Tormise juures. Neist viimast pidas  KS oma õpetajaist kõige olulisemaks. 1961. aastal lõpetas ta sama kooli ka flöödi erialal. 1961-1966 õppis KS kompositsiooni Leningradi konservatooriumi kaugõppes Andrei Petrovi juures, kuna vaimuliku perest pärinemise tõttu ei võetud teda Tallinna Konservatooriumi vastu. K S töötas pikemat aega flöödimängijana ESTONIA (1960-1963) ja ERSO-s (1963-1973). 1973. aastast kuni oma surmani oli ta vabakutseline helilooja. KS oli omal käel õppinud mitmeid keeli ja kunstiajalugu. Tolle aja muusikutest oli tal ilmselt kõige suurem lugemus, ta valdas kuut keelt, ja õppis mängleva kergusega oma idamaa-otsinguteks ära sanskriti. Ta oli isepäine ja kompromissitu isiksus, kes hoidus suhtlemast nõukogulike asutuste ja ametnikega. Tunne Kelam meenutab vend Kuldarit inimesena , kes minimaalselt muganes. Tema sisetaju - kas tegu on õige või väära, ehtsa või ebaehtsaga oli erakordselt terav. Ja see oli tema traagika, mis viis meeleheiteavaldusteni isiklikus elus. Sellised inimesed on oma aja kultuuri ja ühiskonna südametunnistus. K S-i  häiris kõige enam poliitiline süsteem - kogu vaimne õhkkond, kus karjääri tegemiseks, ka muusikamaailmas, pidi lõivu maksma oma südametunnistusele. Ühe määrava lapsepõlveseigana meenutab T. Kelam esimest läbiotsimist kodus ja Kuldari ülekuulamist koolis (lendlehed!?). Õpetaja jäeti ukse taha, ja julgeolekuohvitser mängis laual relvaga, kui nelja silma all teismelist poissi üle kuulas. Kuigi otseseid repressioone ei järgnenud, süvendas see võimuvastast hoiakut veelgi. KS eluhoiak oli protest ja pidev otsimine Tema otsimise amplituud oli määratult laiem kui tavakodanikul. Otsingute tulemuse suunas täiel määral muusikasse, kus Heiki Mätliku sõnul on KS helikeeles  kõrvuti hispaania flamenco, araabia mugamid, vanavene mitme-häälsus. Ka muusikat kirjutas ta spontaanselt ja siiralt. Nii sündisid oma lakoonilisuses ja tihedas kvintessentsis ta parimad teosed. Maises elus Sink sõpru ei pidanud aga ta suhtles võrdselt hea tuttava, Leedu presidendi Vytautas Landsbergise ja ka kohaliku külajoodikuga Tema hingesugulane oli Juhan Liiv. Poeediga sidus heliloojat haruldane miniatuuritaju ja looduselähedus, sellest ühendusest sündisid oma kirgastumises ja helguses ainulaadsed LUMEHELBEKE ja LAULIKU TALVEÜKSINDUS. Sügavaimad teosed lõigi Sink 1990. aastatel, kui ta oli kadunud pojana viimaks oma stiili leidnud. K.Urb meenutabki et kõige rohkem rabas teda KS-i dramaatilisima teose STABAT MATERi lõpp, pärast sellist ahastust ja dramatismi äkki täiesti helge, mažoorne lõpp.Viibides viimased eluaastad põhiliselt Lõuna-Eesti metsakülas, muutus KS aina suuremaks erakuks. 1995. aasta talvel tuli teade, et Kuldar Sink on oma tallu sisse põlenud - koos elu suurima töö, poolelioleva piibliainelise ooperi käsikirjaga. Selle müstilise eraku, põlvkonna ühe eredama ja omapärasema andega helilooja, muusikat kõlab viimasel ajal aina rohkem, äsja jõudis müügile plaat KULDAR JA MARJE SINK. EMA JA POJA LAULUD.
Andmed: http://www.epl.ee/news/kultuur/rahu-otsiv-massaja-kuldar-sink.d?id=50934859;http://www.emic.ee/kuldar-sink-70; http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/sink/looming.htm

Loe lisaks...