Adam Randalu (kuni 1935 Bachmann) (1890-1966) ajakirjanik ja ühiskonnategelane, VR I/3
Ühiskonnategelane
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Ääne Randalu | 20.08.1968 | 21.08.1968 | 23.08.1968 |
Adam Randalu | 12.05.1890 | 14.04.1966 | 17.04.1966 |
Ivalo Randalu | 07.02.1936 | 19.12.2019 | 28.12.2019 |
Tiina Randalu | 20.12.1903 | 30.11.1979 | 05.12.1979 |
Adam Randalu (kuni 1935 Bachmann) (1890-1966) ajakirjanik ja ühiskonnategelane, VR I/3
Sünd.12.05.1890 Püssi v.
Surn.14.04.1966. Tallinn
Adam Bachmann Sündis Virumaal Liiva kõrtsipidajate perre. Omandas alg- ja keskhariduse Narvas. Gümna. lõpetas 1910.a . ja astus TÜ-sse õigusteaduskonda. Lõpueksamid õiendas siis ki 1916.a Peterburi ülikooli juures. Teotses POSTIME HE ärijuhina Tartus 1916-17 ja vaheaegadega sama lehe toimetuses 1917-27. Oli Eesti opteerimiskomisjoni abiesimees Moskvas ja töö-hoolekandeminister J.Tõnissoni kabinetis 1920; Eesti reevakueerimise komisjoni esimees Moskvas 1921-22. Asutava Kogu ja I Riigikogu liige. Narva linnapea abi alates 1930 aastast. Avaldanud artikleid peale POSTIMEHE ka muis väljaandeis. Üliõpilaspõlves oli ÜLIÕPILASTE LEHE toimetajaid; oli juhtivalt tegev Narva ja Alutaguse suuremais organisatsioonides nagu Narva-Alutaguse Korraldusseltsi esimees, seltsi ILMARINE abiesimees, Narva turismiühingu esimees, rahvasteliidu Eesti sektsiooni Narva osak. juhataja. Oli Rahvaerakonna liige.1930. astatel tõmbus poliit. elust tagasi, oli vaid nimede eestistamise büroo abiesimees. 1932 a. mainitakse tema alalise asukohana Narvat, hiljem tuli Tallinna, aga pole teada millal. Töötas Tallinnas ajakirjanikuna, olles EAL juhatuse liige. Sõjajärgsed repressioonid seetõttu eriti rängalt ei tabanud teda ja ta peret. Siiski NKVD hoidis teda luubi all. Taheti et ta suhtleks edasi inimestega varasemast ajast et siis nende kohta andmeid saada. AR keeldus sellest, tõmbus tagasi ja ei suhelnud pea üldse (ka oma vanade sõprade Tuglase, Metsanurga jt). Sõjajärgsel ajal tegeles peamiselt tõlketöödega. Tõlkis teatme-ja ka ilukirjandust alates 50 aastatest. Näit. A.Vinogradov AJA KOLM VÄRVI, A.Ertel GARDENINID; H.Gulom ESIMESED PÄÄSUKESED, M.Kotsjubinski FATA MORGANA, AMFIIBINIMENE jt. Kirjastus pidas tema tõlketöödest väga lugu ja hindas tema korrektset tõlketööd kõrgelt. Tõlkis peam. vene keelest.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV (poeg Ivalo Randalu kiri KL-le); EESTI AVALIKUD TEGELASED; Tallinn, 1932.; http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/01aprill_m1.htm
Täiendavalt Adam Randalu kohta. Ta oli 1917.a Tartu miilitsa jsk komissar ja 1918.a. põrandaaluse KL keskorganisatsiooni usaldusisik Tartus. Vabadussõja ajal oli ta alates 12.11.1918 Tartu linna ja maakonna Kaitseliidu korraldaja. Temale anti VR I/3 hinnates tema sõjalisi teeneid just väsimatu tööga Kaitseliidu organiseerimisel ja korraldamisel, eriti Vabadussõja ajal. Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944 oli ta ringhäälingus tõlk.
Nõukogude ajal värvati julgeoleku kaastööliseks, elatist teenis tõlgina.
Adam Randalu oli korduvalt abielus. Esimene abikaasa Linda, neil oli ühine poeg Hillar-Aleksander. Abielu lahutati 1922.a. teine abikaasa oli Leida, peres kasvas nende ühine tütar Eva. Abielu lahutati 1929.a. Kolmas abikaasa oli Antonina, peres kasvas kasupoeg Ivalo. (Hilisem tuntud muusikasaadete toimetaja Ivalo Randalu raadios ja televiisoris). Adami õemees Oskar Toomara oli VR I/3.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“, Viljandi, 2016;
Platsi jälgimine
Jälgimise alustamine | Jälgimise põhjus |
---|---|
hooldamata /leping olemas |