Tallinna linnavolinik, lavastaja ja teatripedagoog Paul Sepp

Paul Sepp (1885 - 1943) lavastaja ja teatripedagoog
28.10.1885 Orava.v.
18.02.1943 Tallinn
Sündis Orava mõisas Võrumaal, ema mõisatööline.  ENL-i liige (1935). Õppis a-ni 1899 Pihkva ja Peterburi linnakoolis.  Täiendas haridust iseõppimise teel. Lahkus 14 aastasena koolist ja sai näitleja B.Glagolini kaudu Pihkva suveteatri näitlejaks. 1899.a. siirdus Peterbur  kus mängis erateatris pisiosi. A-l 1903-04 teotses näitlejana ja näitejuhina  Peterburi Eesti Kooli ja Haridusseltsis  ja õppis  1906-07 Peterburis J.Jurjevi erateatrikoolis.  PS lavalisteks kasvatajateks olid N.Arbatov, A.Petrovski ja V.Meyererhold. 1908. töötas ka V.Komissarževskaja teatris. 1910.a. sõjaväeteenistuses kaotas hääle ja töötas vaid näitejuhina. Tegutses alates 1913.a. filmitööstuse alal ja lavastas  Moskvas suurfilmi ARMASTUS MASKI ALL 1915.a. Töötas 1919-20  Kiievi teatristuudios õpetajana. Asutas 1920 Tallinnas oma teatristuudio, mis 1921 sai ametlikult DRAAMASTUUDIO teatrikooliks, oli a-ni 1933 (vaheaegadega) samas ning 1938-41 TK lavakunstikoolis õppejõud. Juhtis 1932-40 taas ka erateatristuudiot. Töötas 1920-24 lavastajana DRAAMATEATRIS ja 1926-36 DRAAMASTUUDIO TEATRIS, 1925 VANEMUISES, 1925-29 ESTONIAS ja 1927-28 ühtlasi RÄNDTEATRIS. 1924 viibis õppereisil Saksamaal. PS pälvib tähelepanu lavastajana ja pedagoogina. Tema tulekuga toodi eesti teatrisse  vastukaaluks saksa mõjule vene teatri painduvamad ja edenenumad lavastus-ja näitlemisprintsiibid. Levisid Moskva Kunstiteatri meetodid mis tolajal väga eeskujulikud, nüüd hakati ka Eestis rõhku panema lavastaja ja näitleja kui kunstniku loomingule ja tehnikale. Noorte näitlejate kasvatajana on PS ette valmistanud 2 lendu lavategelasi DRRAAMASTUUDIOS  kelledest moodustuski  DRAAMATEATER oma  tugeva trupiga. Aga PS juhendas ka vanemaid näitlejaid ja tugevdas üldse teatris  lavadistsipliini. P.Pinna meenutab PS-a  kuis ta  Venemaalt tuli ja oma  Surgutšovi SÜGISE VIIULITEGA  tõi lavale  uudse impressionistliku meeleoludraama, aga lausa uue ajastu  tõi ta L.Andrejevi INIMESE ELU lavastusega. PS-l oli  Eesti teatri arengus suuri teeneid. Ka PS suhtus  Pinnasse siira soojuse ja tänuga. A.Üksip aga meenutab teda eluvõõra idealistina,  kes tõele enesele eelistab tõe otsimist. Ometi rõhuatab ka A.Ü-p  P.S-a  tõsist ja olulist pedagoogitööd ja seda, et ta tõi Venemaalt kaasa romantilist õhinat, elevust ja revol. paatost. Ta oli  üks andekaim teatrijuht Eestis. PS-a kui erakordselt emotsionaalset ja kaasahaaravat õpetajat meenutab ka P.Põldroos,  meenutab kuis vihkas ta teatris maitsetust, labasust ja pealiskaudsust, kuis ta rõhutas improvisatsiooni, kuis ta töötas suure eruditsiooni ja  fantaasiaga. Aga ka PP taunib PS-a elukaugust. PS-a  kui klassikaliste draamade lavastajat-meistrit rõhutab L.Kalmet meenutades P.S tööd Liina  Reimaniga ORLEANI NEITSIS, MACBETHIS ja  MARIA STUARTIS. Ka LR ise mainib, et ta pole üheltki näitejuhilt saanud nii palju oskusi kui PS-lt. M.Möldre meenutab  PS-a samuti  kui improvisatsioonimeistrit, suurt sütitajat aga ka  tema isekat ja pealesundivat isiksust.  A.Lauter meenutab, et PS oli uudne, aga rõhutas ehk rohkem välist, st vormi. V.Panso meenutab teda kui suurt teatriisiksust, müstikut, idealisti, alati väliselt noobel ja šikk - härrasmees. Ta oli rahutu, ideederikas aga ka ebajärjekindel, uskus ennustusi ja  armastas ise ennustada. Vastuolud, peamiselt siiski muutused, viisid  selle erakordse teatriisiksuse  30. aastail teatrist Kopli  tellisetehase ametnikuks. PS parimatest lavastustest mainigem veel Dostojevski KURITEGU JA KARISTUS, Dickensi KILK KOLDEL, OLIVER TWIST-I, Sophklese KUNINGAS OIDIPUS,  ANTIGONE, Raudsepa KOHTUMÕISTJA SIMSON,  Ibseni PEER GYNT jpt. Lavastanud ka filme EESTI RAAMAT, (1935, Eesti Kultuurfilm) ja müsteeriumimänge ELUOHVER (1933 Telliskopli rahvamajas).
Sõja ajal  suri PS kurguvähki. Tema matustel oli paljude õpilaste ja  kuulsuste hulgas kurbade leinajatena ka L.Reiman, E.Türk, R. Tarmo.
Andmed: EBL, Tartu, 1926-29; P.Pinna MINU ELUTEATER JA...., Tallinn, 1995; A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975; P.Põldroos TEEL ENDA ELLU.., R Tallinn, 1985; L.Kalmet POOL SAJANDIT ...... Tallinn, 1982; M.Mõldre EESRIIE AVANEB, Tallinn, 2010; A.Lauter KÄIDUD TEEDELT, Tallinn, 1982; V.Panso PORTREED MINUS JA ....; Tallinn, 1975;

Loe lisaks...