Villem (Vassili) Orav (1883 – 1952) ajaloolane, pedagoog ja pedagoogikateadlane

Villem (Vassili) Orav (1883 – 1952) ajaloolane, pedagoog ja pedagoogikateadlane

Sünd. 11.03.1883 Laiksaare v.

Surn. 10.12.1952 Tallinn

V O sündis Pärnumaal talupoja  perre. Alghariduse omandas kohalikes koolides. Keskhariduse sai Riia Vaimulikus Seminaris, mille lõpetas 1905.a.
Seejärel  õppis 1911–13 Varssavi Ülikoolis, lõpetas 1915 TÜ ajaloo-keeleteaduskonna ajalookandidaadi kraadiga. Järgnevalt õppis ta aasta Moskvas  kõrge mainega Schelaputini  pedagoogikainstituudis. Teotses 1905–11 Olustveres kooliõpetajana,  töötas 1915–17 Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumi ladina keele ja 1917–49 Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetajana. Oli mõlema saksa okupatsiooni ajal (1918.a. ja 1943.a.) ajutiselt töölt vallandatud. VO oli nn  kooli raudvara. Õpilaste ja kolleegide hulgas oli ta suurim autoriteet, ta oli kõigi poolt lugupeetud. Õpilane HG (1938) meenutab, et VO oli valgete juustega, kuid roosatava ja noorusliku jumega range koolmeister. Iseloomustav joon näos: karm liikumatus nagu indiaanipealikul, raudselt kokku surutud huuled, roomlane, mis roomlane! Ta jutt oli selge, lühike ja loogiline, hääletoon resoluutselt terav. Vastuvaidlemine VO-le tundus rohkem kui absurdne. Teine õpilane meenutab, et VO ajalookäsitlus oli idealistlik, esikohal olid kuningad j väejuhid, aga rääkis ka rahvahulkade elust. Käsitles põhjalikult Prantsuse Suur revolutsiooni. Käsitles sotsialiste-utopiste, puudutas ka Marxi ja Leninit. Õpetas vahet tegema ajendi ja tegeliku põhjuse vahel ja nägema varjatuid, olulisi asjaolusid jne. Paremat õpetajat temast ei olnud. Ta õpetas ajalugu sine ira et studio  (ilma viha ja eelistuseta), apoliitiliselt ja objektiivselt. VO õpetas palju eesti ajalugu, ehkki tsaariajal seda programmides polnud. VO oli hea metoodik, seda rõhutasid ka tollased inspektorid. Tal oli rikkalikult erisuguseid õppevahendeid, ta töötas pidevalt kogu klassiga ja nõudis klassilt iseseisvat mõttetööd. Eriti huvitatuile annab kaasa lisakirjandust. 1934/35 teotses koolis ajaloo-alaring, mida juhatas VO.  Kasvatati omakoolitunnet, töökust ja hoolivust kaaslaste suhtes. II saksa okupatsiooni ajal aitas VO õpilasi kooli ajakirja EOS väjaandmisel, kuna see oli võimude poolt keelatud. VO oli oma sisemuselt igasuguste okupatsioonivõimude vastane ja õpilased tunnetasid seda vaistlikult. Muide, ka nõuk.  ajal , kui ajalootunde inpekteeris EKP KK  kooliosakonna inspektor S.Vapper, tõstis viimane esile VO ajalootundide kõrget ideelis-poliitilist ja metoodilist taset. VO jätkas ikka nii, et õpilane ise pidi esitatud materjalist järeldusi tegema. Ta käsitles asjatundlikult ja võrdlevalt olevikku ja minevkku ja lasi õpilastel lisakirjanduse alusel referaate teha. VO tõlkis kohe peale sõda eesti keelde nõuk. ajaloolaste koostatud  NSV Liidu ja üldajaloo õpikuid. VO oli kardetud ja austatud ajalooõpikute arvustaja. Nõuk. ajal, aastail 1946–50  oli EKP KK parteikooli ja TPI ettevalmistusosakonna üldajaloo õppejõud, 1952 Ajaloo Instituut teadur.Avaldanud pedagoogikaajakirjades arvustusi ja metoodikaartikleid, näit.  AJALOO ÕPETAMISEST JA SELLE PUUDUSTEST ( Kasvatus -1921), LAPSE ELU ÜRGAJAL (1925), ÜRGINIMENE  (ajaloo lugemik IV klassile, 1925), SOKRATESE MEETODIST (1936) jmt. Oli ENSV AJALOO LUGEMIKU (1960) koostajaid, tõlkis ja toim õpikuid Oli aastast 1945 Haridusministeeriumi ajaloo- ja konstitutsioonikomisjoni esimees. 1946.a. sai ENSV teenelise õpetaja aunimetuse. VO oli abielus, peres kasvas kaks tütart kelledel olid  muistsete ajalookangelannade nimed.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; E.Laul TALLINNA 1. KESKKOOL, Tallinn, 1981; H.Venderströmi käest saadud andmed;

 Loe lisaks...