Nikolai Karotamm (1901 –1969) ENSV poliitikategelane ja majandusdoktor

Nikolai Karotamm (1901 -1969) ENSV poliitikategelane ja majandusdoktor

Sünd. 23.10.1901 Pärnumaa
Surn. 21.09.1969 Moskva
NK kasvukodu on Rammuka küla, Langi talu. Tema isa  Jüri (Georgi) Karotamm oli puusepp, ema Liina (Akilina) Karotamm (neiuna Vits) pärit Viidaka talust Kastnast.  NK õppis aastail 1909-1915 Kastna kihelkonnakoolis, Pärnu kõrgemas algkoolis 1915-1917 ja 1919-1920 Rakvere Õpetajate Seminaris, kust heideti välja. Sõjaväeteenistuses  teenis Vahipataljonis aastail 1921-1923. Eksles mööda Euroopat. Märtsis 1925. aastal emigreerus Hollandisse, töötades Amsterdami-lähedases lillekasvatuses. 1926. aastas astus Hollandi KP-sse. Sama aasta augustis lahkus NSV Liitu, ja võttis NSVLi kodakondsuse. Õppis Leningradis aastail 1926 kuni 1928 Julian Marchlewski nimelises Lääne Rahvusvähemuste Kommunistlikus Ülikoolis; astus 1928. aastal ÜK(b)P; 1928 saabus Eestisse ning aastail 1928 kuni 1929 oli illegaalse EKP Tallinna linnakomitee sekretär; 1929. lahkus NSV Liitu, kus aastail 1929 kuni 1931. jätkas õppimist Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis; 1931-1935 samas ülikoolis aspirantuuris; aastail 1933-1936 töötas õppejõuna; aastail 1935-1936 Kominterni TK referendina; aastail 1936-1937 ajalehetoimetaja Leningradis; 1938. aastal vahistati Suure terrori ajal, kuid vabastati; aastail 1938-1939 Leningradi masinaehitustehase direktori asetäitja; 1939. aastal tõlkis eesti keelde ÜK(b)P ajaloo lühikursuse, 1940. aastal koostas vene-eesti sõnaraamatu.
Eestisse saabus juulis 1940, töötas ajalehe KOMMUNIST vastutava toimetajana juulist augustini 1940. aastal, EK(b)P Tartumaa komitee I sekretär 1941. aastal; augustikuust 1941. aastast EKP Keskkomitee II sekretär; EK(b)P Keskkomitee ja EK(b)P Keskkomitee büroo liige aastail 1940-1951. EKP Keskkomitee II sekretärina viibis NSV Liidu tagalas 1941-44, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsuse ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 4. valitsuse koosseisu kuuluva Eesti NSV Partisaniliikumise Staabi ülemana aastail 1942-1944. NK oli 28. september 1944 kuni 4. aprill 1950 aastal EK(b)P KK I sekretär ja ka EK(b)P Tallinna linnakomitee I sekretär aastatel 1947-1950; (1950. aastal tagandati ja heideti välja EK(b)P Keskkomitee büroost). 1946. EK(b)P Keskkomitee sekretär ja ühtlasi Hävituspataljonide staabi ülem.1949. aasta märtsiküüditamise ajal väidetavalt üles näidatud "sobimatu leebus ja lohakus" ning sisepinged Eesti NSV juhtkonnas (eriti Ivan Käbini juhitava Venemaa eestlaste grupeeringuga) põhjustasid 1950. aasta märtsipleenumi otsused, millega juunikommunistid kõrvaldati võimult. NK-l keelas J.Käbin koos  valitsevate kommunistidega (A.Veimer jt) Eestisse naasta. Maikuust 1950. aastast Moskvas, aastail 1950-1951 NLKP Ühiskonnateaduste Akadeemias; aastail 1951-1959 NSV Liidu Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi vanemteadur; aastail 1959-1967 TA põllumajanduse ökonoomia sektori juhataja; aastal 1964. sai doktorikraadi majandusteaduste alal; 1966. aastast professor; aastail 1967-1969 NSV Liidu Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi vanemteadur; NSV Liidu Ülemnõukogu II ja III koosseisu liige 1946-54; ENSV II Ülemnõukogu liige.
 NK abikaasa oli Alma Saueselg (kelle vend oli kolonel Artur Saueselg) nad  abiellusid 1924.
NK suri 1969. aastal Moskvas. Tema soov oli saada maetud kodumaa mulda. EKP ei lubanud seda  kaks aastat. Alles 1971.a. sängitati  urn NK tuhaga sugulaste ja  väheste kommunistide osavõtul Metsakalmistule. 
Andmed: V.Pinn LANGI KOLLA KRONIKA, 1996; http://www.geni.com/people/Nikolai-Karotamm/6000000010336002630; http://www.kastnaselts.ee/?Ajalugu:Tuntud_inimesed:Nikolai_Karotamm

Loe lisaks...