Felix Moor(1903-1955)
Teatritegelane
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Feliks Moor | 12.04.1903 | 15.05.1955 | 20.05.1955 |
Felix Moor (1903 - 1955) esimene eesti raadioreporter ja näitleja
Sünd. 12.04.1903 Suure-Jaani v.
Surn. 15.05.1955 Tallinn
F.M vanemad asusid S-Jaanist Tallinna. Isa töötas raudteel jaamakoorraldajana. Ka FM isa oli ikka kunstiliste kalduvustega, ta kirjutas poistele kupleesid. P.Põldroos oma mälestustes mainib kuidas ta kohtas Nikolai gümnaasiumi (praegune G.Adolfi Gümn.) koolivenda F.Moori. F M oli temast paar aastat noorem kõhn punapäine tedretähnilise näoga poiss kes tegi vahetunnis poistele klouni ja kes oli P.Põldroosi kutse peale kohe nõus DRAMAATILISSE RINGI astuma. Mainitud ring oli ajaloo keeruliste sündmuste ajal koolidevahelise ringina 1917.a. rajatud ja peagi oli sellel üle 50 liikme. 1920.a astuvad F.Moor ja P.Põldroos koos P.Sepa DRAAMASTUUDIOSSE, õieti nn DRAAMASTUUDIO ÜHING. P P mainib et F M oli kooli andekaim õpilane ja hea näitleja, eriti Arlekiini rollis - ta oli suureandeline miim ja haruldane Arlekiin oma sädeleva temperamendiga. Ta oli hea rütmitundega, väga plastiline, laulis ja tantsis, oli maheda ja kõlava häälega, hea diktsiooniga ning kõneles ikka puhast, aga ka moodsat eesti keelt. Moor oli improvisatsioonides rikkaliku sõnavaraga ning kasutas leidlikult tabavalt ja löövalt repliiki ning kalambuuri. Kaasõpilastele jäi FM meelde kui leidlik improviseerija. Tema tegutsemine DRAAMATEATRI stuudios jäi lühiajaliseks, aga ta avaldas end seal väga avara diapasooniga näitlejana. Lahkus DRAAMASTUUDIOST 1927.a. põhjuseks tervis, kuna ta õppis ja töötas samaaegselt ka raudteel dispetšerina. Siiski oli kõige tõsisem põhjus ringhääling mis loodi 1928.a. Ta sidus end selle tõusva alaga nii tugevasti et varsti ei saanud ta elada ilma raadiota, aga ka raadio ilma temata. FM oli raadiokava hing. Ta oli selle korraldaja-koostaja ja ka nn halloo-mees (teadustaja). Ega kuskilt polnud tol ajal eeskujusid võtta, raadio astus alles esimesi samme ja kasvas koos F M-ga. Väga populaarsed olid tema lastetunnid. Ta korraldas neid üle 700 ja pälvis lastelt raadio-onu nime milline nimi sai varsti tema üldnimeks. Hiljem asus FM korraldama kuuldemänge. Neiks ette valmistudes said tollased näitlejad Moorilt hea kõne- ja keelekooli kuna FM enda kõne ja keel olid laitmatud. 1938.a. alates töötas FM RIIKLIKU LAVAKUNSTIKOOLI lavakõne pedagoogina. Ringhääling oli vaevalt kolm kuud vana kui FM-l tuli juba teha täiesti uut asja, nimelt reportaaže. Ta oli reporteriks ülikooli 300.a. juubeli, KALEVALA pidustustel Helsingis, Rootsi kuninga ja Soome presidendi visiitide jt tähtsündmuste ajal. Tema kohta ütles konservatooriumi direktor J.Aavik et F.Moori kõne peaks olema õppematerjalina kuldraamis seinal!
F.M suutis palju. Ta luges, täiendas end. Aeg-ajal läks teatrisse tagasi tehes isegi lavastusi, aga sai ka ise aru, et midagi on roostes ja suunduski siis 48 aastasena Moskvasse GITIS-e juures teotsevasse eesti stuudiosse keeleõpetajaks. Ka siin teotses ta täie põhjalikkusega. V.Panso puutus seal temaga sageli kokku ja meenutab kuidas ta töö ja õppimise kõrval ka Moskva "elulainetesse" vahel sukeldus. Ja FM oli siis helde kostitaja (raha ei hoidnud ta kunagi) ta viis poisid sööma või jooma, mitte kunagi ei tehtud neid toiminguid Moori juures korraga. Samuti korraldas ta nn "Lokalveränderung"´e. F M nõudis neil käikudel esmaklassilist teenidust. Pärast ta puhkas ja asus taas tööle.
F M oli abielus näitlejanna Ly Lassneriga, neil oli tütar. F M oli A.Üksipi südamesõber kes viibis ka koos H.Gleser´iga AÜ abielu registreerimisel.
F M oli kõigi oma kolleegide mälestustes lahtise peaga, andekas näitleja. V.Panso rõhutab, et just visa tööga oli tema endast kujundanud rikka ja mitmekülgse isiksuse. Ta armastas ka muusikat ja soovis teha ooperirežiid ja realiseerida end muusikateatris. Ränk ja kiire haigus, kõrivähk, tegi selle võimatuks.
Andmed: P.Põldroos, TEEL ENDA ELLU. MÄLESTUSI., Tallinn 1985; L.Kalmet POOL SAJANDIT..., Tallinn, 1982; A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975; V.Panso PORTREED MINUS JA ...., Tallinn, 1975.
Felix Moori haud. Loe lähemalt...