Felix Moor(1903-1955)

Teatritegelane

Kultuurilooline haud

V, TL, 1/12, 1-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Feliks Moor 12.04.1903 15.05.1955 20.05.1955

 

Felix Moor (1903 - 1955) esimene eesti raadioreporter ja  näitleja

Sünd. 12.04.1903 Suure-Jaani v.

Surn. 15.05.1955 Tallinn

F.M vanemad asusid S-Jaanist Tallinna.  Isa töötas raudteel jaamakoorraldajana. Ka FM isa oli ikka kunstiliste kalduvustega, ta kirjutas poistele kupleesid. P.Põldroos oma mälestustes mainib kuidas ta kohtas Nikolai gümnaasiumi (praegune G.Adolfi Gümn.) koolivenda F.Moori. F M oli temast paar aastat noorem kõhn punapäine tedretähnilise näoga poiss kes tegi vahetunnis poistele  klouni ja kes oli P.Põldroosi kutse peale kohe nõus DRAMAATILISSE RINGI astuma. Mainitud ring oli ajaloo keeruliste sündmuste ajal koolidevahelise  ringina  1917.a. rajatud ja peagi oli sellel üle 50 liikme. 1920.a astuvad F.Moor ja P.Põldroos koos P.Sepa  DRAAMASTUUDIOSSE, õieti  nn DRAAMASTUUDIO ÜHING. P P  mainib  et  F M oli kooli andekaim õpilane  ja   hea näitleja, eriti Arlekiini rollis - ta oli suureandeline miim ja haruldane Arlekiin oma sädeleva temperamendiga. Ta oli hea rütmitundega, väga plastiline, laulis ja tantsis, oli maheda ja kõlava häälega, hea diktsiooniga ning kõneles ikka puhast, aga ka moodsat eesti keelt. Moor oli improvisatsioonides rikkaliku sõnavaraga ning kasutas leidlikult tabavalt ja löövalt repliiki ning kalambuuri. Kaasõpilastele jäi FM meelde kui leidlik improviseerija. Tema tegutsemine  DRAAMATEATRI stuudios jäi lühiajaliseks, aga ta avaldas end seal väga  avara diapasooniga näitlejana. Lahkus DRAAMASTUUDIOST  1927.a.  põhjuseks tervis, kuna ta õppis ja töötas  samaaegselt ka raudteel dispetšerina. Siiski oli kõige tõsisem põhjus ringhääling mis loodi 1928.a.  Ta sidus end  selle tõusva  alaga nii tugevasti et  varsti ei saanud ta  elada ilma raadiota, aga  ka raadio ilma temata.  FM oli raadiokava hing.  Ta oli selle korraldaja-koostaja ja ka nn halloo-mees (teadustaja). Ega kuskilt polnud tol ajal eeskujusid võtta, raadio astus alles esimesi samme ja kasvas koos F M-ga. Väga populaarsed olid tema lastetunnid. Ta korraldas neid üle 700 ja pälvis lastelt  raadio-onu nime milline nimi sai  varsti tema üldnimeks. Hiljem asus FM korraldama kuuldemänge.  Neiks ette valmistudes  said tollased näitlejad Moorilt hea kõne- ja keelekooli kuna FM enda kõne ja keel olid laitmatud. 1938.a. alates töötas FM  RIIKLIKU  LAVAKUNSTIKOOLI  lavakõne pedagoogina. Ringhääling oli vaevalt kolm kuud vana kui FM-l tuli juba teha täiesti uut asja, nimelt  reportaaže. Ta oli reporteriks ülikooli 300.a. juubeli, KALEVALA pidustustel Helsingis, Rootsi kuninga ja Soome presidendi visiitide jt tähtsündmuste ajal. Tema kohta ütles konservatooriumi direktor J.Aavik et F.Moori kõne peaks olema õppematerjalina kuldraamis seinal!
F.M  suutis palju. Ta luges, täiendas end. Aeg-ajal läks teatrisse tagasi tehes isegi lavastusi, aga sai ka ise aru, et midagi on roostes ja suunduski siis 48 aastasena  Moskvasse GITIS-e juures teotsevasse eesti stuudiosse keeleõpetajaks. Ka siin teotses ta täie põhjalikkusega. V.Panso puutus  seal temaga sageli kokku ja  meenutab kuidas ta töö ja õppimise kõrval ka Moskva  "elulainetesse" vahel sukeldus. Ja FM oli siis helde kostitaja (raha ei hoidnud ta kunagi) ta viis poisid sööma või jooma, mitte kunagi ei tehtud neid toiminguid Moori juures korraga. Samuti korraldas ta nn "Lokalveränderung"´e. F M nõudis neil käikudel  esmaklassilist teenidust. Pärast ta puhkas ja asus taas tööle.
F M oli abielus näitlejanna Ly Lassneriga, neil oli tütar. F M oli A.Üksipi südamesõber kes viibis ka koos H.Gleser´iga  AÜ abielu registreerimisel.
F M oli kõigi oma kolleegide mälestustes  lahtise peaga, andekas näitleja. V.Panso rõhutab, et just visa tööga oli tema endast kujundanud rikka ja mitmekülgse isiksuse. Ta  armastas ka muusikat ja soovis teha  ooperirežiid ja realiseerida end muusikateatris. Ränk ja kiire haigus, kõrivähk,  tegi selle võimatuks.

Andmed: P.Põldroos, TEEL ENDA ELLU. MÄLESTUSI., Tallinn 1985; L.Kalmet  POOL SAJANDIT..., Tallinn, 1982; A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975; V.Panso PORTREED MINUS JA ...., Tallinn, 1975.

Felix Moori haud. Loe lähemalt...