Juhan Sütiste (1936.a.-ni Johannes Schütz)(1899 – 1945) kirjanik

Juhan Sütiste (1936.a.-ni Johannes Schütz)(1899 - 1945) kirjanik

Sünd. 28.12.1899 Tähtvere v.
Surn. 10.02.1945 Tallinn

Johannes Schütz sündis 1899 Tartumaal vaesesse perre. Õppis Tartu algkoolis,  keskkooli õhtukursustel ja õhtugümnaasiumis. Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa ja kellasepana. JS olevat öelnud et on kaks salapärast „tumeda" tegevusega ametimeest: uurmaaker ja apteeker. Iialgi ei või sa teada, mida nad on teinud ja mille eest raha võtavad. Luuletaja olnud ka  kirglik kalamees. JS võttis osa Vabadussõjast. Astus 1923.a. Tartu Ülikooli kirjandust ja rahvaluulet õppima (filosoofiateaduskond), aga ei lõpetanud. Kuulus  Tartus ORBIIDI kirjanduslikku rühma.
Elsbet Parek meenutab üliõpilaspäevilt, et JS oli väga hea diktsioon ja lavasarm nagu kutselisel näitlejal. Karl Ader mainis et JS oli suur meister parodeerima ! Ja tema laul ning luule lugemine oli kuulajaid sütitav.1934.a. töötas Tartu teatrikoolis. 1938 oli  Eesti DRAAMATEATRIS dramaturg. Leo Kalmet meenutab JS kui erakordset sügavat, haritud, hea maitsega ja analüüsivat dramaturgi, kes palju näitlejatega töötas. JS rõhutas kõikjal töö vajalikkust. JS läks 1940.a. nõuk korraga kaasa. 1941.a. mobiliseeriti Tallinna Töölispolku  kus aga haigestus. Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste nõukogude võimu pooldajana vanglasse, kust vabanes 1942. Ta võeti salaja dramaturgiks tagasi.
JS avaldas luulet ajakirjades MURRANG, LOOMING jm. 1920. aastatel luulesse tulnud Juhan Sütiste realistlikus luules etendas olulist osa autobiograafiline aine.Esikkogu RAHUTUS (1928) on omamoodi värsipäevik või memuaar. Lühipoeem AVANG esitas meenutusi lapsepõlvest ja noorusest. Poeemis ENESE EEST kirjutas endast ja oma kaaslastest, kes läksid võitlema Vabadussõtta. Autobiograafiline teos TARTU JA TALLINN jäi tal lõpetamata. Tuglas  ja Suits pidasid JS-i andekaks ja lootustandvaks poeediks, Visnapuu aga laialivalguvaks ja ebaoriginaalseks. Tuglas  meenutas et oma sportliku elurõõmu, paljuhaarava vaimse uudishimu ja mitmekülgsusega oli JS erakordselt elav inimene. Sotsiaalse kaastunde ja protesti laulikuna saavutas Sütiste kõrgtaseme kogudes PEIPSIST MERENI, MAHA RAHU ja KAKS LEERI. Luulekogus UMBSED PÄEVAD vastandas kirjanik sõjakale fašismile humaanse võitlustahte, mis ammutab jõudu inimlikust armastusest, eluustavusest ja kodumaaarmastusest. Loonud ka näidendeid, esimene neist luulevormis JUMALATE MÄSS on tekitanud vastakaid arvamusi. 1945, ilmus RISTIKOERAD, (hiljem LEMBITU), mis käsitleb XIII sajandi eestlaste vabadusvõtlust raudrüütlite vastu. 1947. aastal mängiti RISTIKOERI vabaõhulavastusena Tallinna Lauluväljakul 90 000 vaatajale.
JS oli hiilgav sportlane: heitis ketast, mängis hasartselt jalgpalli,  tipptasemel odaviskaja. Tema isiklik rekord oli 59.07. 1927, saadeti Rooma, osa võtma Rooma üliõpilasolümpiamängudest. Sütiste võitis odaviske, kuid autasustamisel tõusis trikoloor üles tagurpidi ja hümniks mängiti masurkat.
Kirjanik ja kirjandusteadlane Oskar Kruus on luuletaja Juhan Sütiste loomingut uurinud ligi 50 aastat. Oma monograafias rõhutab, et tööluuletajana on Sütiste esimesel kohal eesti luules - temaga ei suuda võistelda Marie Under ega Gustav Suits. OK kummutab müüdi Sütistest kui sotsialistlikust realistist, punapoeedist, kelle elu tähtteoseks oleks justkui poeem MAAKERA PÖÖRDUB ITTA. Punase poeedi tegid JS-st oludele vastu tulles juunikommunist Nigol Andresen ja A.Hint. Kahtlemata oli JS vasakpoolne luuletaja, kellele nõukogude korra kehtestamine 1940. aasta suvel ärgitavalt mõjus.  Ei Sütiste ega teised haritlased teadnud, mida nõukogude võim õigupoolest tähendab. Sellest annab tunnistust  seegi, et JS suri 45 aastasena nõuk. võimuorganite poolt ülekuulamisel kirjastuse hoones Pärnu mnt. 10.

Andmed: EBL TÄIENDUSKÖIDE, Tallinn/Tartu, 1940; L.Kalmet  POOL SAJANDIT...., Tallinn, 1982; O.Kruus JUHAN SÜTISTE ELUKÄIK..., Tallinn,  2000; O.Kruus  MÄLESTUSI  J.SÜTISTEST, Tallinn, 1985

http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/sytiste.htm; http://www.epl.ee/news/kultuur/kes-oli-juhan-sutiste.d?id=50799653

Loe lisaks...