Hain Kinks (1941 – 2015) suusataja ja treener

Hain Kinks (1941 – 2015) suusataja ja treener
Sünd. 20.10.1941 Põltsamaa
Surn. 26.06.2015 Tallinn
Hain Kinks sündis ja kasvas Põltsamaal. Lõpetas 1960 Tartu 1. kk-i ja 1964 TRÜ KKT. Hakkas sportima Tartu 1. kk-s õpetaja Endel Arandi innustusel. Suusatreeninguid alustas 1957 Tartu LNSK-s, teda juhendasid Herbert Abel, Hans Gross, Boriss Bõstrov, Juri Tšarkovski ja Odd Skildheim. Herbert Abel iseloomustas Hain Kinksi kui äärmiselt sihikindlat poissi, kui ta ei pääsenud kohe treeningrühma, siis oli ta järgmisel päeval jälle tagasi ja näitas, et ta tahab ikkagi väga treenida. Ta ei puudunud kordagi treeningutelt. Tartust alanud spordimehe tee vormis temast kindla Eesti suusakoondise liikme. 1964.aastal sai lõpetatud ka Tartu Ülikool ning nüüd võis ta kogu õpitu kasutusele võtta ning seda ta ka tegi.  Hain Kinks oli ka Käärikul üks president Kekkonenile suusaraja valijatest. Õpingutel aga huvitas teda kõik mida kuulis ning parimas eas suusaspordi õppejõud  Feliks Parre, HeinoTidriksaar, Osvald Allikas, Erna Abel , Peeter Paris olid talle abiks suusatarkuste omandamisel. Oma suureks eeskujuks ja patrooniks pidas Hain aga just teaduskonna dekaani, legendaarset Fred Kudu.
Paratamatult kujunes Hain Kinksi „teiseks koduks“ Kääriku spordibaas, mida tudengina ehitas ja kus hiljem toimus enamus tema suusatreeninguid. 1968.aastal hakkas Käärikul treenima ka NL suusakoondis ja Hain sai nii nende heaks nõuandjaks kui ka treeningkaaslasteks. Sellest kujunes ka välja see, et kõik NL tipud tundsid Haini ja tema samas igat suusatippu. Paljude Haini sõitude hulgast meenuvad näiteks 1968.aasta NL meistrivõistlused Otepääl. Teatesõidu „hõbeda“ kõrval tuli Hainile rasketes tingimustes veel maratoni 4.koht, tehes teda niimoodi vääriliseks konkurendiks just äsja Grenoble OM-il startinud NL koondislastele. Ja neid, just pikkade maade imelisi sõite oli tal teisigi, nagu näiteks ka Tartu maratoni võit 1969.aastal. 1970 NL-i aü-te mv-tel 50 km-s   sai ta hõbeda. Eesti mv-tel sai 1960–1974 2 kulda, 7 hõbedat ja 11 pronksi. Hain Kinksi andmed: pikkus186 cm, kaal- 80 kg.  Orienteerumisjooksus 1966 Eesti mv-tel pikal rajal pronks. Msp (1964). Kuulus KALEVISSE. Sportlaskarjääri lõppedes pühendus  Hain  täielikult  treeneritööle. Just tema oskused ja otsiv vaim aitasid lootustandavatest noortest tippu jõuda meie paremikul - Arne Sirelil, Uno Leistil, Mati Albertil, Urmas Välbel, Jaanus Teppanil, Elmo Kassinil,  Andrus Veerpalul, Raul Ollel. Siirdudes treeneritööle oli Hain Kinksil igati kasu laiast suhtlusvõrgustikust, sest mööda NL keskusi ja võistlusi liikudes oli Hain hea suhtlejana alati „eelisseisus“ ja leidis oma poistele alati parimad tingimused.  Omamoodi unikaalseks võis pidada Haini tehtud arvukaid videosalvestusi, mille abil lihviti suusatehnikat ja just tema pälvis tunnustust ka suusaprofessorilt suusatehnika gurult Hans Grossilt. Kahjuks avanes Hainile, nagu kõigile meie Eesti suusatajatele pääs rahvusvahelisele areenile Eesti võistkonnaga alles 1992.a.aastal. Tõsi, juba 1989.aastal „paotus pisut uks suusamaailma“ ja ta osales nii lektori kui kuuljana Tartu- Vuokatti  treenerite koolitusel, kus ta innukalt oma treenerikogemusi  jagas ning kus tema mõtteid huviga kuulati. 1992.a. Albertville OM oli nii Hainile kui kogu Eesti suusakoondisel esimene osalemine rahvusvõistkonnaga. See oli suur ja emotsionaalne elamus ning arvestades meie kasinaid võimalusi, tehti päris korralik olümpia. Veel lõi Hain kaasa ka 1993.a MM-l Falunis, kuid edasisi suuremaid kohustusi hakkas piirama süvenev raske haigus.
Hain Kinks töötas 1965–1976 KALEVI instruktorina, oli 1977–1992 KSMK ja ühtlasi Eesti koondise (meessuusatajate) vanemtreener, 1992–1993 meeste koondise treener ning 1994–2006 koondise konsultant. Eesti parim suusatreener 1987–1991. A-st 1992 oli sporditarvete importija. Tegutses SUUSASPORDIFÖDERATSIOONI presiidiumis. Tegi kaastööd SPORDILEHELE. Hain ei jätnud trotsi ka haigena, ta  liikus pidevalt ringi Eesti suusavõistlustel ja  oli piisavalt neid, kes vajasid nii tema varustuse hoolduse oskust kui treeningute korrraldamise nõu. Samas on väga paljud teiste elualade inimesi  ( näiteks ülikoolikaaslased ) hinnanud Haini kui äärmiselt galantset härrasmeest, head suhtlejat ja sooja inimest. Tema suhtlusringkond oli tunduvalt laiem kui ainult spordiinimesed.
Hain Kinks oli tunnustatud ja väärikas isik, treener-õpetaja kõige suuremas ja parimas tähenduses. Vanema vennana oli ta eeskujuks vend Tõnule, kes tõusis samuti Eesti koondisse ja jätkas ka treeneritööd , kuid on nüüd vastutanud Tehvandi spordirajatiste, sealhulgas just Otepää maailma karikavõistluste suusaradade ettevalmistuse eest.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001; suusatades.weebly.com/suusalegend-hain-kinks-lahkunud.html

loe lisaks...