Jaan Paavle (1940 – 2010) kirjanik ja kunstnik

Jaan Paavle (1940 – 2010) kirjanik ja kunstnik
Sünd. 22.04.1940 Tartu
Surn. 09.08.2010 Tallinn
Jaan Paavle sündis Tartus talupidaja pojana. Lapsepõlves elas Kuremaa vallas Imukvere külas. Õppis a-il 1948-1953 Tartumaal  Varbevere algk-s.  Jätkas õpinguid Tartus, lõpetades 1961.a. seal  töölisnoorte keskk-i. Õppis lühemat aega Tartu kunstikoolis. Kõrghariduse omandas a-il 1975-1980 ERKI-s Tallinnas, õppides keraamika erialal. Enne õpinguid töötas ta  ekspediitorina Tartu aparaaditehases, siis  ülikooli juures. Siirdus siis Tallinna, kus töötas mitmeis paigus sh. raamatukogus, ajalooarhiivis, TPI-s, tarbekunstimuuseumis valvurina. Ta oli NLKP liige a-il 1981-1989. 1970.a-te keskpaigast on esinenud kunstinäitustel. 1980.a-te  algusest tegeles amatöörfilmiga. Luuletama hakkas  1958.a., trükidebüüt oli 1964.a. ajalehes EDASI.  Kirjandusellu astus Jaan Paavle juba uuendajate põlvkonnaga, jätkates Tartu 1930. aastate kõrgintellektuaalide traditsioone, olles seega ka üks Tartu vaimu kandjaid.   Ta suhtles Tartu intellektuaalidega, käis läbi Uku Masingu ja Artur Alliksaarega, kes teda kahtlemata oluliselt mõjutasid. Oma boheemliku ellusuhtumise ja valitsevate oludega leppimatu käitumisega jäi ta tsensuuri loksutada ning kuldsete kuuekümnendate ja kassetipõlvkonna varju. Esimene luulekogu VABAARMASTUS õnnestus  Jaan Paavlel avaldada alles 1972. aastal. Väga üldiselt öeldes olidki tema luule märksõnadeks "vabadus" ja "armastus". 1970.a-l Jaan Paavle maalis, hakkas nn amatöörina tegema eksperimentaalfilme ja pälvis sel alal enamgi tähelepanu kui poeedi või maalikunstnikuna. 1977. aastal ilmus luulekogu  KLAASINUGA, tulevad ka VAATLUSANDMED (1981) ja ARVERAAMAT (1988).  Jaan Paavle ütles siis, et iga tema luulekogu pealkirjas peab olema vähemalt kolm a-tähte. Uuel sajandil ilmusid Jaan Paavle tüsedamad luulekogud  TULEMASIN (2002) ja JUMALAMÄNGUD (2004).  Kalev Kesküla kirjutas siis, et  Jaan Paavle on laia ampluaaga luuletaja, kes ühendab arbujaliku põhiheliga moodsaid klassikuid (Rummo, Runnel, Luik) nii, et tema luules on igaühele midagi. Aga erilist tähelepanu pälvis Jaan  Paavle ikkagi etendus- ja videokunstnikuna, kes šokeeris oma kompromissitu seksuaalse avatusega ja lõi eesti moodsasse kunsti uuenduslikke suundi.  Eesti kunstielus kujunesid Jaan Paavle kõrgperioodiks viimased kaks kümnendit, kus ta aktiivselt esines nii maali- kui ka tegevuskunstnikuna. Jaan Toomiku performance'i-grupiga lõi  Jaan Paavle kaasa kümnetes kunstietendustes, tulid ka autorinäitused. Lisaks oli ta seotud Eesti performance- ja videokunstiga. Jaan Paavle oli hasartne ja kirglik loojahing, aga isikuna ometigi pigem tagasihoidlik, eksponeeris oma mina vähem kui võinuks seda teha.  Alles pärast tema lahkumist ehk hakatakse mõistma tema teerajaja rolli. Liialdamata võib öelda, et Jaan Paavle oli eesti luule ja maalikunsti "suur marginaal" läbi aastakümnete. Kunstiringkonnad on nimetanud Jaan Paavlet erakordseks nähtuseks, keda võis pidada nii luuletajaks, libretistiks, filmikunstnikuks, maali- ja videokunstnikuks kui ka mitmete eksperimentaalsete mängufilmide autoriks.
Jaan Paavle oli mõnda  aega abielus poetess Viivi Luigega. 
Ta suri, olles oma tööpostil tarbekunstimuuseumis, kuhu ta öövahiks käis. Jaan Paavlest on Tõnis Lepikul  valminud 2012.a. film ALATI ON ALATI . Jaan Paavlele avati mälestustahvel Kalame talu silmuköögi seinale Karepal.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; www.temuki.ee/numbers/2013/1/article5596.pdf

Loe lisaks.....