Hengo Tulnola (1922.a-ni Tšuhna, kuni 1935.a-ni Hugo) (1897 – 1986) sõjaväelane, arhivaar-museoloog; VR I/3 kavaler.

Sünd. 16.10.1897 Võru v.

Surn. 17.01.1986 Tallinn

Hugo sündis  Võrumaal Navi küla Saava talu rentniku peres. Hiljem asuti Väimela maakonna Raiste-Tagaküla  Tulno tallu.  Esialgu õpppis kodus. 1906 –10 Väimela Rammuli vallakoolis,1910-12 Võru poeglastealgkoolis, 1912-16 Võru 4-kl. Linnakoolis. Õppis veel Võrru evakueeritud Riia Aleksandri gümnaasiumi juures. 1917.a õppis Peterhofis I Oranienbaumi lipnike koolis, 1926-1927 alalise väe ohvitseride täienduskursustel Tallinnas. Omandas tagavaraväe ohvitseri kutse, 1927 alalise väe ohvitseri kutse, 1930.a. arhivaari kutse. I ilmasõjas oli 1916-1917 tsaariarmees reamees, allohvitser, lipnik. Ta elas kaasa kõik rev. sündmused. 1917-1918 oli eesti rahvusvägedes  Võru pataljonis 1.rühma ülem. Vabadussõja  ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser. 1920.a. sai leitnandi aukraadi.  Võitles lahinguis Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. 17.o2.1919 sai Valga-Stakelni raudtee lähedal põrutada. Temale anti sõjavägede korraldamise ja  organiseerimise eest vabadussõjas  VR I/3. Lisaks sai ta  Võrumaal Põlgaste vallas Põlluste talu mille andis 1930.a. oma vennale. 1920.a. maikuust oli ta Vabadussõjas 3.jalaväepolgu kuulipildujate roodus. 1921.a jaanuarist oli sidekomando ülema abi. Teotses sõjaväes mitmel pool, olles ka rügemendikohtu liige. 1935.a. sai Hengo majoriks.

HT oli maast madalast pidanud tegema talutöid, kuni noormeheeani välja.

1920-1928 teenis Hengo Tulnola Pärnus, 1928-1940 Tallinnas Vabadussõja Ajaloo Komitees, hiljem oli selle arhiivi korraldaja,mille eest sai Kaitseliidu Kotkaristi IV klassi. Evis veel teisigi kõrgeid riiklikke autasusid. Alates 1932 oli  ta  raamatu „Eesti vabadusristi kavalerid“ (Tallinn 1935)  redaktsioonikomisjoni liige. Asutuse likvideerimisel ei võetud teda tööle, kuna oli ju juba nõuk. okupatsioon. Tuntud ja südamelähedase töö jätkamiseks taotles kohta Eesti Riigiarhiivi, kuhu oli  üle antud sisult väärtuslikum osa endisest Sõjaarhiivist. Juhtkond oli sellega nõus, aga kompartei  asjatundmatud tegelased ei nõustunud sellega. Hengo Tulnolat ei võetud tööle ka vastloodud Ajaloo-ja Revolutsioonimuuseumi, kuna tal olevat tardunud kodanlik ilmavaade. II ilmasõjas oli Hengo Tulnola 1941-1944 Punaarmees 22. territoriaalkorpuse 182 laskurdiviisi 232. laskurpolgus ülema asetäitja varustuse alal. Sattus sõjavangina Saksamaale. Hiljem oli Eesti Omakaitse Peavalitsuses ajaloo-arhiivi jaoskonna ülem Tallinnas. A-il 1944-1945 viibis Tallinnas eeluurimisvanglas ja sai nõuk. võimuritelt algselt mõistetud surmanuhtluse asemel 10 aastat  kinnipidamist tööparanduslaagris pluss 5 aastat sundasumist Siberis, kaotas kõik õigused ja ta varandus konfiskeeriti. A-il 1945-1954 viibis Komi, Mordva, Kemerovo oblasti laagrites,  1954-1956 aga Krasnojarskis. A-il 1956-1962 olin Kose-Uuemõisas raamatupidaja,  esmalt masin-Traktorijaamas, hiljem Kosejõe Eriinternaatkooli abimajandis. See keerulise ja traagilise saatusega mees oli aktiivne ühiskonna –ja seltskonnategelane. 1918.a. osales Väimela Laulu-Mängu Seltsis KUNGLA,  hiljem Pärnu  mitmetes ohvitseride kogudes, Pärnu Muinsuseuurijate Seltsis, L.Koidula Pärnu mälestamiskomitees. A-il 1926-1932 osales Eesti Kirjanduse  Seltsis, 1928-1940 Tallinnas Sõjavägede Staabi ohvitseride kogu kroonikakomisjonis. 1928-1930 oli Tallinna Taaralaste Ringi liige,  1930-1940 aga Hiie usuühingu asutamise protokolli koostaja. Hiie Tarkade kojas oli Hengo Tulnola  üks üheksast askost, Hiie kirjade hoidja. Oli Eesti Kultuurajaloo Seltsis, Tallinna Ajaloo Seltsis. Oli veel mitmete seltside nagu  Vabaduse risti Vendade Ühingu Tallinna  osakonna  tseremooniatoimkonna liige,  Eesti Arhivaaride Ühingu, Eesti Aktuaalse Ajaloo Seltsi juhatuse ja Arhitektuuri Mälestusmärkide Majavalitsuse Kaastöökomisjoni liige. Ka oli Hengo Tulnola 1964.a-st TLM kodu-uurimise ringi liige, a-st 1968 ELKS Kose-Uuemõisa osakonna liige. Tegutses aktiivselt Kose-Uuemõisa Koduloomuuseumi juures, teinud kaastööd  Eesti Kirjandusmuuseumile jne. Hengo Tulnola oli kaks korda abielus. Esimene naine Marju, Pärnu kullassepa tütar, neil oli poeg Valdur. See abielu lahutati 1946.a. Teine abikaasa oli Riina, Kose-Uuemõisa med.õde kellel oli varasemast abielust poeg Jaan. Riina arreteeiti 1941.a., vabanes 1956.a.

Andmed: M.Vilbaste TLM kodu-uurimise ringi BT, Tallinn, 2000; Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016; http://www.maavald.ee/taarausk.html?rubriik=11&id=26&op=lugu

http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=3969

 Loe lisaks...