Johannes Semperi(1892-1971)

Johannes Semper (1892 – 1970) kirjanik

Sünd.22.03.1892 Tuhalaane v.
Surn.21.02.1970 Tallinn

Johannes Semper on pärit Viljandimaalt Tuhalaane vallast, kus ta isa oli koolmeister. JS  koolitee algas kodus, jätkus Viljandis ja  Pärnu gümnaasiumis (1905-1910)kus õppis koos Johannes Vares- Barbarusega. 1910. aastal lõpetas gümnaasiumi ja seejärel õppis aastani 1914 Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogiat, Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuri (1915-1916). Edasi õppis Moskva sõjakoolis (1916-1917). 1917. aastal tuli JS lipniku auastmes Eestisse, lülitus kiiresti kirjanduslikku ja ühiskondlikku ellu, oli Asutava Kogu liige, kuid eelistas poliitilisele karjäärile kirjanduslikku. Täiendas end Berliini ülikoolis (1921-1925), elas Pariisis (1926-1927). Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli  ANDRE GIDE´I STIILI STRUKTUUR. 1930. aastatel töötas J. S Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli LOOMINGU toimetajaks (1930-1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928-1940). J. S debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas KAHWI (1910), esimesed värsid avaldati NOOR-EESTI väljaandeis (1911). Kuulus SIURU rühmitusse, osales aktiivselt TARAPITA tegevuses. Luule esikkogu PIERROT (1919) sisaldab intiimluulet, mis rõhutatuma sensuaalsusega jätkub teises värsiraamatus JÄLJED LIIVAL (1921). Ekspressionistlike stiilielementidega ajalaulude kogus MAA JA  MEREVEERSED RYTMID (1922) on tugev ühiskonnakriitiline toon. JS valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu HIINA KETT (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes ELLINORja SILLATALAD (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase ägeda sõnasõja, avaldus autori huvi psühhoanalüüsi vastu. See arendatakse hiljem välja romaanis ARMUKADEDUS (1933).  JS on kirjanik, kes on viljelenud kõiki kirjanduse põhiliike. Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm. (nt. kogumikud NÄOKATTED, 1919 ja MEIE KIRJANDUSE TEED 1927). J. Semperi  KALEVIPOJA RAHVALUULE-MOTIIVIDE ANALÜÜS (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö suursaavutusteks peetakse Dante UUS ELU (1924) ja V. Hugo JUMALAEMA KIRIK PARIISIS (1924) jpm.
Teotses koos Tuglase ja Suitsuga, aga kui Suits valis 1944. aastal paguluse ja Tuglas oli sõja järel pikalt sisepagulane, sai  JS-st okupatsioonivõimude kaastöötaja. Riigipöörde järel okupatsiooni alguses oli J S ENSV haridusminister, ENSV ülemnõukogu saadik aastatel 1940–1951, samuti hiljem. Sõja ajal viibis Nõukogude tagalas. 1950. aastal heideti ta välja Kirjanike Liidust ja NLKP-st. süüdistatuna kosmopolitismis ja kodanlikus natsionalismis. Ta õigused taastati aastal 1955, pärast seda jätkas ta aktiivselt osalemist ühiskondlikus elus, olles mitmes ametis Kirjanike Liidus ja valitsusorganites. 1955 ilmus romaan PUNASED NELGID mis valgustab 1940. aasta sündmusi okupatsioonvõimude poolt kanoniseeritud ajalookäsitluse järgi. Sama võib nentida ta näidendite AJA KÄSK (1946), MURRANG (1949) ja INIMESED RISTTUULES (1960) kohta. Johannes Semper jätkas luule kirjutamist ka hiljem, nõuk.ajal tsiteeriti sageli värsse kogust KUIDAS ELAKSID? (1958). 
Andmed: http://www.kirmus.ee/erni/autor/semp_b.html; http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=146&table=Persons

 Loe täiendavalt...

Aurora Felicitas Veronika Semper (1920-ni Adamson) (1899 – 1982) muusikakriitik ja -pedagoog.
Sünd. 13.07.1899 Tartu
Surn. 29.06.1982 Tallinn
Aurora Semper sündis Tartus pere teise lapsena. Tema isal Jaan Adamsonil  tuli pere noorima pojana minna ametit õppima. Rätsepat temast ei saanud, küll aga kangakaupmees. Jaani abielust Anna Lahkmanniga, kes noorena Wiera teatriski kaasa tegi, sündis kuus last, nendest jäid ellu kolm: Aurora Felicitas Veronika, Erich Karl Hugo (1902-1968), kellest sai kunstnik Adamson Eric, ja Renate Velda Margarete (1907-1968), kes õppis veidi aega "Pallase" kunstikoolis ja abiellus skulptor Ernst Jõesaarega. Jaan Adamsonil oli joont: ta ostis Puka lähedale suure Komsi talu, kuhu rajas ka hektarisuuruse õunapuuaia. Ja oma laste hariduspüüdlusi toetas ta tõhusalt. Aurora õppis klaverit Adele Brosse juures, mõnda aega ka laulmist Leenart Neumani käe all. 11.08.1920 abiellus ta Johannes Semperiga. Noorpaar siirdus Saksamaale, kus Aurora jätkas enesetäiendamist klaverimängus Egon Petri juhendamisel ja Artur Schnabeli meistrikursustel, lisaks kuulas Berliini ülikoolis loenguid muusikaajaloost ja -teooriast. 1925. aastal läksid Semperid Pariisi, kus Aurora Semper jätkas õpinguid Lazar Lévy klassis (École Normale de Musique’is) ja Alfred Cortot’ interpretatsioonikursustel. Aurora muusikaõpinguid toetas abikaasa Johannes Semperi suur muusikahuvi. Johannes Semper, juba lapsena muusikast võlutud, tegeles klaverimänguga kooli- ja üliõpilaspõlves sedavõrd tulemuslikult, et võiks iseendale oma lemmikuid Chopini, Skrjabinit ja Debussy’d mängida. J.Semper tundis tollast moodsat muusikat, tal oli ka palju noote. Abielludes kinkis ta Aurorale kogu Skrjabini.1928. aastal pöördusid Semperid Tartu, kus Aurora leidis tööd eraviisilise muusikaõpetajana. 1938. aastal lisandus sellele töö "Postimehe" muusikaarvustajana. Siis tulid neljakümnendad. Johannes Semperist sai Johannes Vares-Barbaruse valitsuse haridusminister, seejärel Kunstide Valitsuse juhataja. Nõukogude Eesti valitsus evakueerus. Sõda lahutas Semperite perekonna kolmeks aastaks. 1944. aasta sügisel Eestisse jõudnud Johannes Semper leidis oma naise Komsi talus vanema tütre surivoodi ääres.  Tartu-kodu oli põlenud. Elu jätkus Tallinnas. Aurora Semperist sai Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikaajaloo õppejõud. 1950. aastal "puhastati" nõukogude eesti kultuur kodanlikest natsionalistidest ja formalistidest. Semperid kaotasid õiguse töötada. Tuli aeg, kus haritus osutus ankeedis miinuseks. Just nendel aastatel hakkas Aurora Semper uurima Artur Kapi elu. Tema peamised uurimisteemad olid eesti ja vene muusikasuhted ja eesti muusika  ajalugu.  Viiekümnendate teisel poolel normaliseerus ühiskondlik-poliitiline olukord teataval määral. Ajakirjanduses hakkas jälle ilmuma Aurora Semperi kontserdiarvustusi, enamasti "Rahva Hääle" ning "Sirbi ja Vasara" veergudel, neid oli igal aastal umbes paarkümmend - ülevaatlikud, elegantsed, viisakad, täpsed. Aurora arvas, et arvustamine võiski tema õige amet olla . Ta leidis, et on elus palju tuult tallanud. Et midagi saavutada, oleks pidanud huvisid piirama ja rohkem keskenduma . tema  aga püüdis kõiki huvisid rahuldada ahmides mis vähegi võimalik. Aga oma elu ja huvipartneriga, abikaasaga, oli ta väga rahul. Nii arvas Aurora Semper 1964. aastal. Need, kel oli võimalust Aurora Semperiga  suhelda, ütlesid kui  ühest suust et Aurora oli tõeline daam. Nii elus kui kriitikas.
Aurora ja Johannes Semperi perre sündis tütar Lilian kes oli pianist ja muusikapedagoog.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; E.Kuljus, Kirjad Moskvast. Lilian semperi kirjavahetus vanematega, Tallinn, 2017.; ares.nlib.ee/TMK/1999/07/b12751200.html;

Loe lisaks...