Voldemar Haas (1898 – 1982) teatrikunstnik ja pedagoog
Kunstnik
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Marta Haas | 02.04.1901 | 01.08.1996 | |
Voldemar Haas | 02.06.1898 | 04.02.1982 | 09.02.1982 |
Voldemar Haas (1898 - 1982) teatrikunstnik ja pedagoog
Sündinud 02.juunil 1898 Tori vallas
Surnud 04.veebruaril 1982 Tallinnas
Sündis Pärnumaal käsitöölise perekonnas. Toris puutus ta kokku esmase dekoratsioonimaalimise kunstiga. Kui 1919.aastal alustas Tartus tegevust PALLAS, siis hoolimata majanduslikust kehvusest, asus noormees seal kunsti õppima. Ta lõpetas 1923.aastal kunstikooli Konrad Mäe ja Ado Vabbe õpilasena. Õppetöö ajal töötas ta Eesti Rahva Muuseumis. Seal kogus ta etnograafilist materjali, joonistas üles ehitusi. Eriti huvitasid teda rahvariided ja omaaegsed soengud. Muuseum andis tema tööle hea hinnangu, ja talle pakuti alalist tööd. Teda tõmbas siiski kunst. 1922.aastal sooritas ta joonistusõpetaja eksami ja teogutses aastatel 1922-23 joonistusõpetajana Tartus. 1923.aaastal sai ta dekoraatorikoha VANEMUISESSE. Tema dekoratsioone iseloomustas tol perioodil realistlik käsitluslaad. Õnnestumistena tollest ajast võiks mainida TUULTE PÖÖRISESe, NÕMMEKINGSEPPADE, KURADI ÕPILASE, HOMMIKUST KESKÖÖNI, PAANI , ELU UNENÄO ja PÕHJAVAJUNUD KELLA väljendusrikkaid lavapilte. Soovis, et iga lavateose dekoratsioon oleks uus ja algupärane. Teatril polnud raha, kalli lõuendi asemel maalis ta seinapapile. Ta tõi VANEMUISE lavakujundusse mitmeid uuendusi. 1925.aastal valmistati tema juhendamisel ringhorisont, parandati valgustusvõimalusi, kasutati lakoonilist lavakardinate süsteemi. 1926.aastal sooritas ta õppematka Berliini ja Pariisi. Naasnuna rakendas ta nähtud uuendusi VANEMUISES. Hakkas kasutama projitseeritavaid dekoratsioone, esmakordselt kasutas neid Verdi TRUBADUURI lavastuses. Aastatel 1925-30 loob suurejoonelisi lavakujundusi PEER GYNTILE, ORFEUS PÕRGUS´LE, TOSCALE, JÖRGENI PÜHALE ja teistele. Ta asub teatris Estonia töötama 1937.a.aastal. Ta tutvus ja uuris põhjalikult vastava ajajärgu olustikulist materjali. Paremikku kuuluvad William Shakespeare´I SUVEÖÖ UNENÄO, KALEVIPOJA, KRATI, RUSLAN JA LJUDMILLA lavapildid.
Ta armastanud kirevaid värve, oli valguse-kunstnik. Ta eeslistatud vahendeiks oli prožektor ja projektsioon. Elamuslikud ja olustikuliselt täpsed olid ta lavapildid Särevi lavastusele PEARU JA ANDRES ning DRAAMATEATRI etendusele VARGAMÄE. Aastate jooksul õnnestus kunstnikul külastada mitmeid välisriike ja alati oskas ta näha ja kodumaalgi rakendada nähtut. Töötas ESTONIAS 1954.aastast, oli ka Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud aastatel 1944-1967, aastast 1947 professor. Esinenud näitustel maastiku-ja linnavaatemaalijana. Avaldanud koos Kiira Odamusega raamatu LAVA JA LAVATEHNIKA SÕNARAAMAT. On 1957.aastast Eesti NSV rahvakunstnik ja mitme preemie laureaat.
Andmed: F.Matt VOLDEMAR HAAS, Tallinn, 1958; H.Kompus MAAILM ON SÜNDINUD..., Tartu, 1996; EE 14 kd, Tallinn, 2000; K.Laane ERAARHIIV;