Inge Põder (Ingeborg Laks) (1917 –1996) tantsija ja pedagoog

Inge Põder (Ingeborg Laks) (1917 -1996) tantsija ja pedagoog
Sünd. 01.05.1917 Tallinn
Surn. 23.02.1996  Tallinn

I.Põder meenutab  aega milles tema kasvas ja ennast selles ajas järgmiselt : ..."mina tahtsin saada täheks, kes ka tantsib. Ja mul oli selleks „põhjus"... Kui olin koolis mõne õppetüki vahele jätnud, ütles õpetaja: „Sellel tüdrukul pole midagi peas, küll aga jalgades". Ilmselt see, et mul „jalad töötasid", saigi põhjuseks, miks mind kaheksandal-üheksandal eluaastal tantsutundi viidi". Karjääri alustas ta tantsu-imelapsena Becki stuudios 1925. aastal. Tema õpetajaks juhtus vene klassikalise balleti kooliga Tamara Beck,  kes 1921. aastal Tallinnas oma tantsustuudio asutas kus ta  ise oli valitsejanna igas mõttes. Ise lõi tantse, ise lavastas. Tema lavastustes oli alati palju lapsi, mõni viie-kuuenegi. Becki sõnade järgi peab laps juba varakult harjuma lava ja publikuga,  ka oli ta korraarmastaja. K õ i k käis üle ja läbi tema, mitte temast mööda. T. Becki credo oli et distsipliin on kvaliteedi üks aluseid. I P esines esimest korda Becki trupi koosseisus kaheksa- või üheksa-aastaselt. Samal ajal sai teoks ka IP esimene välisturnee Lätti. Juba 1930. aastatel tuli pikem ringreis Rootsi, Belgiasse, Itaaliasse, Prantsusmaale, Saksamaale, Shveitsi ja Taani. Balletile lisandusid akrobaatika, stepptants, dzhäss. 1934 a oli IP Itaalias tsirkuseakrobaatide peres et õppida akrobaadiks. Seda temast ei saanud, aga  IP sai sealt midagi olulisemat, nimelt just seal õppis ta tegema tööd - nõrkemiseni, endast kõike välja võttes. Edaspidises elus tuli see ainult kasuks.  I P oli neid õnnelikke, kes suutis lavalapsest kasvada arvestatavaks artistiks. Eesti teatriellu astus I P hooajal 1936/37 ENDLAS. 1938. aastal alustas ta ESTONIAS, kuhu jäi veerandsajandiks. 40.- 50. aastatel kuulus ta balletisolistide juhtgruppi. Sündis üks meistritöö teise järel - Zarema, Robin, Messalina, Laurencia, Vanja, Tao-Hoa, Esmeralda, Gudule, Dasha, Lola, Sortsitütar, Smeraldina, Mari, Loksper... Tulid subretiosad, karakterrollid operettides "Kõrbelaul", "Vaba tuul", "Rose-Marie". Gustav Ernesaks kirjutas I P eredat isikupärast häälevärvi arvestades talle partii oma ooperis KÄSIKÄES.  Andeka koreograafina oli I P lisaks ESTONIALE seotud veel DRAAMATEATRI, ENDLA, VANEMUISE ning mitme varieteega. Septembris 1967.a. sai IP-st restorani ASTORIA direktori asetäitja, mis äraseletatult tähendas varietee kunstilist juhti. I P oli meie esimeses varietees, mis tegutses restoranis ASTORIA Enn Loo mantlipärijaks. Siis sõitis ta Leningradi... Music-hall'i. 1976.a. oli ta  Tallinnas. . varietee VIRU direktor-korraldaja, kunstiline juht. Kõrge klassiga VIRU varietee võlgnes palju tema lavastaja-, pedagoogi- ja organisaatorioskustele. Tantsutarkust on temalt omandanud paljud nooremate põlvkondade tantsijad. IP oli 1980.a-stail TRKlavakunstikateedri ja TpedI tantsuõpetaja. Ta juhendas ka mannekeene ja iluuisutajaid. IP jäi tantsu- ja teatrieluga tihedalt seotuks kuni viimaste eluaastateni. Inge Põdrale oli palju antud. Omalt poolt suutis tema palju anda oma kunstiga. Ta oli väga armastatud lavakunstnik. Inge Põder oli neid teatriinimesi, kelle pärast teatrisse tuldi. Isiklikult teda näinuna võin kinnitada et tema lavaline sarm oli erakordne. (MK)

Andmed: H.Tamm INGE PÕDER, Tallinn,1978; http://www.helle-tamm.eu/?id=10415&tpl=1061&c_tpl=1063; http://www.ohtuleht.ee/226712