Jaan Saul (1936 – 1966) näitleja

Jaan Saul (1936 - 1966) näitleja

Sünd. 25.12.1936 Tallinn

Surn. 03.07.1966 Tallinn
JS sündis Tallinna TÖÖLISTEATRI dirigendi Linda Sauli ja  elupõlise Eesti Raadio viiuldaja Voldemar Sauli perre. Peres oli juba poeg Peeter, praegune tuntud dirigent Peeter Saul. Lapsena  alati emaga koos teatris, siis algkooliaastad koos suviste pioneerilaagritega (tihti Karepal) . Kõikjal  on JS väga tegev, aktiivne ja suudab palju ette võtta ja korda saata. Keskkooliõpingud on Tallinna II Keskkoolis. Peale  keskkooli lõpetamist astub ta Tartu ülikooli füüsikateaduskonda 1956.a. Seal õpib ta kaks  aastat. 1958 .a  astub ta aga Tallinna lavakunstikateedrisse. Seal oli ta Panso üks lemmikõpilasi. Panso kirjutab et loodus oli andnud JS-le hea lavalise välimuse, võimsa kasvu, mehise hääle, poetilise hinge, näitleja silma, musikaalse kõrva, lavalise orgaanilisuse. Aga ta oli ka lahtise peaga ja V.Panso nägi temas tulevast teatrijuhti. Pärast lavakunstikooli lõpetamist läks Jaan Saul VANEMUISESSE, kus mängis muu hulgas peaosa Panso lavastuses "Kuningas Oidipus". Kuid koostöö Epp Kaidu ja Kaarel Irdiga ei klappinud, nende töömeetod ja Irdi suhtlemisstiil olid Panso kooli lõpetanud noorele maksimalistile vastuvõetamatud ning Saul läks VANEMUISEST ära Moskvasse, õppima kõrgematele filmirezhissööride kursustele. Varalahkunud Jaan Sauli ümbritseb legendi aura. Juba lapseeast haige südamega Jaan Saul jõudis teha tavatult palju: õppida kaks aastat Tartu ülikoolis füüsikat, mängida ülikooli näiteringis, teha sporti, mängida klaverit, laulda ülikooli meeskooris, lõpetada lavakunstikooli, mängida VANEMUISE näitlejana teatris peaosi, õpetada VANEMUISE stuudios, olla ühiskondlikult aktiivne, õppida Moskvas kõrgematel filmirezissööride kursustel, mängida filmis, esineda luuleõhtutel, assisteerida Pansot Moskvas "Metskapteni" lavastamisel, osaleda NOORSOOTEATRI loomisel ning lavastada ja mängida uues teatris, kirjutada artikleid, abielluda, saada poja ja tütre isaks. Kõik see saadetuna kirglikust enesetäiendamise tahtest. Moskvast kirjutab Saul Pansole kirjas 26. juunist 1964, kus kurdab ka, et üks tema elu unistusi - mängida Hamletit - jääb ilmselt teostumata, kuna Ilmar Tammur kavatseb HAMLETI lavastada, mis tähendab, et järgmise 15 aasta jooksul seda enam ei tehta. Tegelikult Tammur HAMLETIT ei lavastanud, selle lavastas 1966. aastal hoopis Panso, Hamletit mängis Ants Eskola. J.S viimane roll oli idealist Pjotr A.Andrejevi OTSUSTAGE MEIE......1966.a. VANEMUISES.
Jaan Saulist on talletunud rohkem kirjalikke mälestusmärke kui näitlejaist tavaliselt. On säilinud tema tihedalt täis kirjutatud üksikasjalikud päevikud, millest osa on hoiul Teatri- ja Muusikamuuseumis. On mahukas kirjavahetus kodustega, sõpradega, kursuse- ja klassikaaslastega, oma põhiautoriteedi Pansoga, abikaasa Aimega, millest osa asub TMMis, osa on erakätes. Ja on Jaan Sauli usaldusisiku Leenu Siimiskeri 1972. aastal ilmunud põhjalik raamat Jaan Saulist, milles kõiki Sauli isiksuse tahke, eeskätt tema poliitilisi sümpaatiaid-antipaatiaid, pole sõltuvalt raamatu kirjutamisajast siiski saanud valgustada.
J. Saul ise tahtis, et kui tuleb kord see suur arvepidamine, et ta siis võiks rahulikult näidata käega ja öelda - "näete! See on minu arve, siin on minu elu, minu hing, selle olen ma andnud inimestele, et nende elu kaunimaks teha. ....See aeg on nii kaugel ja selleks läheb vaja nii palju higi ja vaeva. Aga ta peab tulema. Ja selleks peab olema jõudu". Ja oleks vaja ka aega. Aga seda viimast pole. Südamehaigus  ei lase noore näitleja unistustel realiseeruda. Noor NOORSOOTEATRI näitleja pidi katkestama välisreisi Tšehhimaale. Veel mõned kiired tegemised. Ja siis oli ta taas TV IV Haiglas kus 3. juulil suri..

Andmed: L.Siimisker JAAN SAUL, Tallinn,1972; UNUSTAMATU JAAN SAUL, t Tallinn, 2011; V.Panso  PORTREED MINUS JA...., Tallinn,1975

Loe lisaks...