Riho Päts(1899-1977)

Riho Päts (1899 - 1977) helilooja, koorijuht, pedagoog

Sünd. 26.06.1899 Tartu
Surn. 15.01.1977 Tallinn
RP sündis Tartus tisleri perekonnas. Õppis Tartu  linnakoolis. 11aastaselt alustas RP õpinguid köster M. Bruusi juures, 1915. aastal õppis Tartus Mart Saare juures muusikateooriat ning aasta hiljem R. Griwingi Muusikakoolis klaverit ja orelit. 1920-21 õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis klaverit. Aastatel 1923-1927 õppis RP Tallinna Konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, kõrgkooli lõpetas aga hoopis kompositsiooni erialal Artur Kapi klassis. Täiendas haridust Austrias, Saksamaal ja Itaalias. Oma pedagoogiteed alustas RP Haapsalus, Läänemaa Õpetajate Seminaris, kus tema tegevust mõjutasid sealsed kolleegid Cyrillus Kreek ja Ernst Enno. 1923. aastal kutsuti ta äsjavalminud Tallinna 21. Algkooli (praegune 21. Kool) muusikaõpetajaks. R P sealne tegevus ulatus oma ajast kaugele ette ja oli tihedalt seotud otsingute, eksperimentide ja õpetamise täiustamisega ning annab tunnistust tema sünnipärasest pedagoogitalendist.  1930. aastatel pani Riho Päts selge kontseptuaalse aluse relatiivse meetodi rakendamisele Eesti koolis koostades ka sellele vastavalt LAULMISÕPETUSE TÖÖVIHIKUD. Vaieldamatult ainulaadne on R P-i 2-köiteline koguteos MUUSIKALINE KASVATUS ÜLDHARIDUSLIKUS KOOLIS, milles analüüsitakse muusikaalaseid psüühilisi protsesse, musikaalsuse ja häälekujundamise probleeme, lapse muusikalist arengut imikueast noorukieani ja jagatakse juhiseid terve rea eriküsimuste kohta. R P sulest on ilmunud ka kaks monograafiat meie heliloomingu suurkujudest  - Artur Kapp (1938) ja Rudolf Tobias (1968). 1940-41 ja 1944-50 töötas RP Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, oli õppejõud, direktor, dekaan. 1950. aastal arreteeriti süüdistatuna "kodanlikus natsionalismis", oli vangilaagreis, vabanes 1955, rehabiliteeriti 1968. 1956-1971 oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud (alates 1962 professor). R P isikus on õnnelikus sümbioosis helilooja ja pedagoog, mistõttu ka tema mitmekülgne looming on oluliselt adresseeritud lastele ja noortele. Vähe on Eestimaal inimesi, kes poleks kokku puutunud tema heliloomingu või pedagoogilise pärandiga, olgu selleks koolilaulikud, laste- ja koorilaulud, klaveriõpikud, klaveripalad, lasteooper või tema mahukad monograafiad. Rääkimata sadadest muusikaõpetajatest, kes temalt Tallinna Õpetajate Seminaris, Pedagoogiumis, Konservatooriumis või Pedagoogilises Instituudis õpetust saanud. R P osast meie muusikakultuuri arendamisel kõneleb ilmekalt tema personaalbibliograafia, mis sisaldab kaugelt üle tuhande kirje. RP juhatas mitmeid koore, näiteks Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Aastatel 1930-32 oli Muusikalehe peatoimetaja, oli ka ajakirjade MUSICAL COURIER (NewYork) ja MUSICAL TIMES (London) kaastööline. 1947. aastal oli üldlaulupeol lastekooride üldjuht. R P helilooming on mitmekesine. Siin on rohkearvuliselt laste-, koori- ja soololaule, klaveri- ja viiulipalu, orkestriteoseid, muusikat näidenditele ning muinasjutuline lasteooper KAVAL ANTS JA VANAPAGAN.  Tema tuntudmatest lauludest mõned: JAAN LÄHEB JAANITULELE, PILL OLL HELLE, LABAJALA VALSS, ÜHTE LAULU TAHAKS LAULDA jpt. Eesti rahvaviisid on olnud RP loomingu ammendamatuks allikaks. 1930. aastatel ilmunud "Klaveripalad lastele eesti rahvaviisidel" on esimene omalaadne tsükkel selles žanris. Laialdast tähelepanu oma värske repertuaari ja metoodilise suunitlusega äratas 4-osalise vihikutesarjana ilmunud "Klaverimängu õpetus". Koos tütar Leelo Kõlariga koostas ta oma viimastel eluaastatel veel mahuka klaveriõpiku, mis oma uudsuses kohe laialdast tähelepanu äratas. R P-l oli rikkalik noodikogu, samuti erialaste ja ilukirjanduslike raamatute kogu, mida ta pidevalt täiendas. Ta tundis hästi muusikaliteratuuri,  oli väga suure töövõimega, püüdis olla kursis maailma muusikaeluga - ta oli tõeliselt haritud muusik.
R.P oli abielus laulja Made Pätsiga. Peres kasvas tütar Leelo (pianist, abielus Kõlar).
Andmed:EBL täiendusköide, Tallinn, 1940; EE 14 kd, Tallinn, 2000; RIHO PÄTS SÕNAS JA PILDIS, Tallinn, 1981;
 http://www.tlu.ee/et/riho-patsi-koolimuusika-fond/riho-patsi-elu-ja-tegevus; http://www.viisikannel.ee/et/help2/4; http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/pats/elu.htm

Loe lisaks...

Made Päts (1896-1953) laulja ja laulupedagoog

Sünd. 16.11.1896 Tartu
Surn. 01.05.1953 Tallinn

Magda (Made) Jakobson sündis muusikalembese tisleri perre. Isa Eduard Jakobson mängis A.Wiera teatris orkestris, ema Alviine, laulis kooris. MP lõpetas Tartu tütarlastekooli . Leivateenimiseks õppis ta fotode retušeerimist. Selle kõrval laulis ta  Tartu Käsitööliste Seltsi  laulukooris. 20.saj. elavnes muusikaelu kõigis Eestimaa suurimais linnades. Meie esimesed kuulsad lauljad A.Tamm, P.Brehm jt.  olid eeskujuks ka MP-le, kes asus 1916.a. Petrogradi konservatooriumi laulu õppima. Eksamil tuli laulda  Margarethe aariat Ch.Gounod´ FAUSTIST. Eksamineerijaks oli direktor,  helilooja A.Glazunov. Viimane ristis MP kohe "kanaarilinnuks" viimase mitte suure, küll aga  kauni tämbriga õrna, paindliku ja voogava hääle tõttu. Õppis seal konservatooriumis ja töötas fotoäris paralleelselt kuni 1918.a.-ni,  asus siis taas Tartu, jätkates  õpinguid eraviisil  H.von Schrencki juures. Kodumaal rakendati noort lauljat solitina nii VANEMUISE kui ka  ESTONIA seltside poolt korraldatud rahvakontsertidel. 1922.a. saab M.Jakobson i pidevaks töökohaks teater ESTONIA . Samal aastal ta abiellus Riho Päts´iga. Järgnes tegevusrikas eluperiood mil tal tuli esineda nii ooperites kui operettides. Arvustused kirjutavad et pr M.Päts-Jakobson  jättis oma kena kujuga ja  selge sopraniga hea mulje. Üldhinnang oli, et laulja on ni lavaliikumises ja ka hääleliselt kõvasti arenenud. Hääle kõrgete toonidega tuleb veel tööd teha. MP mõtles tõsiselt oma võimete arendamisele. 1923 siirdus ta  Berliini õppima, 1924.a. aga täiendas end Roomas. Naastes kodumaale ootab ees töörohke aeg. Enamasti kiidetakse MP-d hääle ja lavasarmi eest, etteheiteid pälvib hääle liigse vibraato pärast. Eriti sobis talle Mimi osa BOHEEMIS. Tollased arvustused ilmuvad kohe järgmisel päeval  peale  etendust, seetõttu on nad pisut pealiskaudsed. Mainitakse rohkem tehnilist külge ja karakterite süvaanalüüs ning laulja põhjalikum arenguvaatlus jäi artiklitest välja. 1927.a. toimus MP nn tuluõhtu. Mainitakse, et lauljanna on 1919 -27.a. osalenud 17 ooperis ja 19 operetis- kokku enam kui 400 etendusel. MP oli sel aastal saanud emaks. Sellel ja mitmel muul põhjusel tuli tal teatrist eemale jääda. Hiljem temaga lepingut ei pikendatud. Õnneks ei jäänud ta eemale muusikast. MPosales tihti sümfoonia-rahva -ja kammerkontsertidel. Tema repertuaar oli lai. Lisaks eesti heliloojatele (Tobias, Saar, A.Kapp jt.)  sisaldas  see ka klassikute (Schubert, Schumann, Grieg, Tšaikovski, Rahmaninovi, Straussi, Debussy, Ravel´i, Duparc´i, Kodaly, Stravinski, Falla jt) laululoomingut. MP-l kujunes tihe koostöö helilooja M.Saarega kelle laulude esmaesitajaks oli tema. (Tollane PÄEVALEHT kirjutas: teisel kontserdil esitas Made Päts üksi 41 Hüpassaare meistri vokaalteost. Rahvast oli murdu.)
Laulja huvitus eriliselt rahvalauludest ja oli lastelaulude esitaja ringhäälingus. Ka laulis ta R.Tobiase loomingut, eriliselt viimase vähetuntud romansse. MP tegeles järjest intensiivsemalt laulupedagoogina. Peale II ilmasõda1945 kutsuti ta  konservatooriumi lauluõpetajaks ja ta sai laulukateedri juhatajaks. MP-l oli mitmeid silmapaistvaid õpilasi: L.Mark, L.Sellistemägi, V.Gurjev, H. Vasar jpt. MP-l valmis teadusliku tööna ka LAULMISÕPETUS. Kahjuks ei jõudnud see oluline raamat trükki. M P tütar oli tuntud lauljanna Leelo Kõlar. Meie ooperiteatri üks kujundajaid, lauljanna ja pedagoog  M.Päts  lahkus meie hulgast 1. mail, üle 30 aasta oma elust oli MP pühendanud muusikale.

Andmed: ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981; EE 14 k, Tallinn, 2000.

Riho Pätsi haud