Haivi Raadik (1930 – 2013) metallikunstnik

Haivi Raadik (1930 – 2013) metallikunstnik
Sünd. 10.06.1930 Kabala v.
Surn. 28.08.2013 Tallinn
Haivi sündis Viljandimaal Vahamulla külas taluniku peres. Kui eesti okupeeriti ja algas 1941.a. küüditamine, pääses ta noorema õega peitu. Ülejäänud pere aga saadeti Siberisse. Saatuse kiuste omandas ta hariduse, 1949.a-l lõpetas Türi Keskkooli, 1958.a-l Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Pärast lõpetamist töötas ta a-il 1958-1959 Tallinna Tööstuskaubastu dekoraatorina, 1959. – 1964.a-ni Kunstitoodete Kombinaadi ARS metallehistöö ateljees kunstnikuna. Seejärel tegutses vabakunstnikuna. Eesti Kunstnike Liidu liige oli ta 1961.a-st. Haivi Raadiku kunstnikutee algas 1959.a-al jõulise sissetulekuga tolleaegsete tarbekunstinäituste üldpilti, oli ehtekunsti skulpturaalse suuna üks rajajaid. Skulpturaalne suund valitseb ta loomingus 1960.ndail a-il. Ta töötas välja ja arendas meisterlikkuseni autoritehnika – sulatuse koos vormikohrutusega, tõi ehteisse põhikujundeina seni peamiselt ornamentidesse stiliseeritud loodusmotiivide asemel nende vaba ja suurejoonelise modelleerimise koos erilihvis poolvääriskivide kasutamisega. Esialgu oli kalliskivide kasutamine tagasihoidlik. Selle perioodi ehtekunsti kullafondi kuuluvad komplektid PIHLAKAS (1972) ja PIIBELEHT(1972);  kaelaehted KUKEHARI (1972) ja PLOOMIPUU (1973), hõbevöö KIBUVITS (1977). Samal ajal loodud  geomeetrilistes ehetes vastanduvad tugevatoonilised, paljudel juhtudel lihvimata vääris-ja poolvääriskivid poleeritud metallipinnale (malahhiidi, püriitide ja kaltsdoniga sõrmused 1975). 1980.a-te II poolel hkkast ta kasutama lihvitud poolvääriskive koos pärlmutriga: kaelaehted NURKNE I ja II (1986), VIKERKAAR (1986), sõrmus ja kaelaehe NURKNE III (1987). Loonud ka monumentaalseid dekoratiivvorme: 1965.a-l pannood tolleaegse kohvik MOSKVA (nüüd WABADUS) trepiseinal, mille saatus on praegu teadmata, nagu ka reisilaeva TALLINN 1967. a-l tehtud seinapannoo. ETDMi hoidlates on tallel dekoratiivvormid KOSMOS ja MAA 1967.a-st. Osaka maailmanäitusele lõi ta ruumilise kompositsiooni FUDŽIJAMA (1970).  Siiski oli tema põhiloominguks ehtekunst. 1976.a-al loodud kaelavõrud kaelavõrud-auhinnad HOBUNE, LEHM ja LAMBAD olid efektne sisseaste ehtekunsti. Oma ehteid luues oli ta ühteaegu faktuuridega maalija, pindu modelleerides skulptor ja üldpilti kujundades graafik. Tuntust nii kodus kui ka piiri taga: auhinnad Jablonecist 1971 (hõbemedal), Moskvast 1972 (diplomi) ja  Erfurtist1974 (diplom). Haivi Raadiku loomingu koondit, kogu võtete ja mõtete paletti, sai viimati näha 2011. aastal tema näitusel ETDMis: väljas olid lopsakate ja maaliliselt mõjuvate loodusmotiividega tööd ning täpselt mõõdetud ja komponeeritud mahulised geomeetrilised, juveeliklassika võtteid sisaldavad ehted. See oli ülistus ehtele, selles peituvale võlule ja tööle. Tööle, kus ta kolleegide sõnul oli järeleandmatu ja pühendunud. Tema käsi teenis mõtet, mõte omakorda eesmärki ja eesmärk oli luua kordumatut. On õnn, et suurem osa tema ehteloomingu paremikust on hoiul ETDMi kogudes, et kestma jääb silmside looduga ka siis, kui pilt loojast enesest on lahtunud.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996; EESTI KUNSTI AJALUGU 2.kd, Tallinn, 1970;

Loe lisaks....