Lembit Remmelgas (1921 – 1992) kirjanduskriitik, publitsist ja tõlkija

Kultuurilooline haud

U, KI2, 14, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Lembit Remmelgas 04.02.1921 25.07.1992 30.07.1992
Lembit Remmelgas 05.07.1953 01.08.2011

Lembit Remmelgas (1921 – 1992)  kirjanduskriitik, publitsist ja tõlkija
Sünd. 04.02. 1921 Jamburg
Surn. 25.07.1992 Tallinn
Lembit Remmelgas  sündis Jamburgi lähistel töölisperekonnas. Tema lapse- ja noorpõlv möödusid  Narvas, kus ta ka gümnaasiumi lõpetas 1938.a. Peale kooli alustas ajakirjanduslikkku tegevust PÕHJA  KODU  toimetuses. 1940.a.  oli ajalehe NARVA TÖÖLINE toim. sekretär. II ilmasõja puhkedes suundus Nõuk. Liidu tagalasse . Oli korrespondendina Eesti Laskurkorpuses  jm. Pärast demobi. töötas  a-il 1944-1945 ÕHTULEHE  toimetuses. 1944. aasta sõjasügisel otsiti Tallinnas inimesi, kellele EKP Keskkomitee andis ülesande: tuleb hakata välja andma kuus korda nädalas ilmuvat õhtust linnalehte, sama a. nov. võttis Lembit Remmelgas tööga rängalt koormatud J.Saadilt toimetuseohjad üle. Oli ta ju sõjaski diviisilehtedes PUNAVÄELANE ja TASUJA töötanud,  ning veetis 1942. aasta teise poole blokaadiaegses Leningradis eestikeelse ajalehe NÕUKOGUDE EESTI EEST toimetuses. Tollases ÕHTULEHES  oli segane lugu, osakondi oli rohkem kui töötajaid, kõik oli  kiiruga improviseeritud, teotses ka näiteks Paul Kerese juhitud maleosakond, kaastöölised olid P.Ambur ja R.Tiitus. Ametlikult kinnitatud koosseisud ja eelarved tulid 1945.a. algul. Trükitöölised olid toimetusele tehnilised ja kunstilised nõuandjad, kes parandasid ka vigu. Ega kellaaja vastu keegi huvi tundnud, suurem osa tööst tehti öösel. Tegelikult juhtis ja suunas toimetust vahetult EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakond, aga juhtnööre saadi ka otse Keskkomitee sekretäridelt. Hiljem töötas Lembit Remmelgas NOORTE HÄÄLE ja  ajak. PILT JA SÕNA  toimetajana. A-il 1948-1952 oli lembit Remmelgas RAHVA HÄÄLE toimetaja at  ja samal ajal ka  ELKNÜ KK sekretär kuni 1953.a-ni. Õppis Moskvas a-il 1953- 1955 NLKP KK kõrgema parteikooli kaugõppes žurnalistikat.  A-il 1963-1964 oli TALLINFILMI  toimetuskolleegiumi  peatoimetaja. Ta oli a-il 1943-1991 NLKP liige, 1952 KL liige, oli ka mitmel korral  KL juhatuse sekretär ja hiljem ka esimehe at. 1980.a oli Lembit Remmelgas ENSV teeneline  kirjanik. Kirjanduskriitikuna on ta teotsenud 1940.a-te  lõpust. Avaldanud kirjutisi sots. realismi probleemide kohta, koostanud uudisteoste aastaülevaateid ja esinenud ettekannetega KL-i kongressidel.  Ta  alustas KL juhtimist nõukogude ideoloogina, oli siiski võimeline kohanema aja muutustega ning oma varasemaid  nõuk. seisukohti ümber hindama. Kompartei karistas teda, vabastades Lembit Remmelgase  Eesti NSV KL sekretäri ametikohalt, kuna  tema ideeliselt vääraid sõnavõtte ajakirjanduses olla kasutanud emigrantlikud ringkonnad nõukogudevastase propaganda tegemiseks, tema  ei pidanud vajalikku võitlust kirjanduse ideelise puhtuse eest, vaid real juhtudel toetas teoseid, mis omasid suuri ideelisi puudujääke ja vigu; selle asemel et lahendada küsimus parteilises korras, apelleerinud sm. Remmelgas parteitu auditooriumi poole ja ta olla  faktiliselt esinenud kirjanduse parteilise juhtimise vastu.  Teda hoiatati,  et kui ta ei tee kriitikast õigeid järeldusi ning ei muuda oma käitumist, võetakse ta rangele parteilisele vastutusele. Tema reisikiri MEIL JA MUJAL (1954), artikkel  VIGADEST JA VÄÄRHINNANGUTEST (1956) ning juubelikirjutised A.Kitzbergist ja F.Tuglasest (1955/1956)  rajasid teed mõistlikumale kirjanduspoliitikale.
Koostanud koguteose  KIRJANDUSE SIRVILAUAD, venekeelse kogumiku nõuk. eesti kirjanikest ja valimiku  kirjanduskriitilisi töid PALUN SÕNA. Lembit Remmelgas on mitme dok.filmi ja kunstilise filmi (  VEREKIVI, PUNANE VIIUL, INDREK)  kaasstsenarist. Ta on tõlkinud vene , tšehhi ja slovaki keelest. On vahendanud: L.Tolstoi HADŽI MURAT, N.Ostrovski KUIDAS KARASTUS TERAS, M.Zoštšenko MAGA KIIREMINI , aga ka K.Paustovski, A.Tvardovski, E.Grini loomingut. Tšehhi loomingust on ta meile vahendanud  J.Hašeki VAHVA SÕDUR ŠVEJKI JUHTUMISED MAAILMASÕJA PÄEVIL, GENIAALNE IDIOOT jt; K.Capeki AEDNIKU AASTA, RUR jmt. Slovaki keelest on ta tõlkinud P.Karvaši draama KESKÖÖ-MISSA, kom. SUUR PARUKAS jt. Lembit  Remmelgal oli ajakirjanikst ja kunstnikust poeg,  kelle nimi samuti Lembit Remmelgas.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EE 14 kd, Tallinn, 2000; www.ohtuleht.ee › Melu › Melu | Elu; www.arhiiv.ee/public/.../Olesk_Sirje_Kirjanduse_TUNA2014_1.pdf; kultuur.elu.ee/ke474_plass.htm

 Loe lisaks...