Gustav Jallajas (1875 – 1944) Eesti postivalitsuse esimene direktor

Gustav Jallajas (1875 – 1944) Eesti postivalitsuse esimene direktor

Sünd. 29.12.1875 Kastre-Võnnu v.
Surn. 11.02.1944 Tallinn
GJ sündis Tartumaal. Õppis Tartu reaalkoolis. Peale kooli lõpetamist astus sõjväeteenistusse vabanedes sealt tagavaraväe lipnikuna. Nüüd asus GJ postiamtkonna teenistusse. Ja töötas Riia p.t. ringkonnas 2 aastat. 1896.a. siirdus ta postiametnikuna edasi õppima Peterburi Aleksander III elektrotehnika instituuti mille lõpetas I järgu insenerina 1903.a. Töötas mitmel pool Venemaal telegraafi-või võrguülemana kuni 1920.a. siirdus Moskvasse, et sealt Eestisse opteeruda. Eestis töötas ta Teedeministeeriumi vanema insenerina, pärast aga  Postivalitsuse direktori abina-peatehnikuna. Hiljem oli Teedeministeeriumi koosseisus posti-telegraafi-telefoni inspektoriks. 3.sept. 1924.a. nimetati GJ postitalituse direktoriks. Nüüd asus GJ omi ideid Eesti postiteenistuses realiseerima. Esmalt asus ta postiametkonna tööd ratsionaliseerima.  Tema sellealased põhimõtted olid  väga eeskujulikud ja radikaalsed. Esmalt  oli tarvilik, et post-telegraaf-telefon peavad olema  rahvale kättesaadavad ühtlaselt nii linnas kui ka maal. Oluline on rahva  üldhuvide rahuldamine, kuna  üksikute kodanikkude nõuete täitmine võetakse ette ainult siis, kui see riigile uusi kulutusi ei tekita. Teiseks peab ametnikkond  olema nii korraldatud, et tasutud saab vaid tehtud töö, mitte abstraktsed  töötunnid. Kolmandaks peab postiametil olema pidev kontakt kohalike omavalitsuste ja ka riigiasutustega. GJ pea 20-aastase postiameti juhtimise ajal kõik need põhimõtted viidi ellu, võib öelda, et Eesti  sideametkond, post-telegraaf puhkes õitsele. GJ energilise tegevuse tulemusena sai Tallinn ja hiljm ka Tartu endale tolle aja moodsa automaattelefoni keskjaama. Kavatsus oli automatiseerida ka  Eesti teised suuremad keskused. Oli saavutatud, et post toimetati kätte 6 korda nädalas ja seda ka Eestimaa kaugemaisse ja üksildamaisse paikadesse! Seda pole meil tänapäevgi! Post töötas nii eeskujulikult, et kirjade kadumist peaaegu ei esinenud. GJ ajal kehtestati postiametkonnas töönormid,  millised aitasid objektiivslt tööde mahtu ja kvaliteeti hinnata. Tänu GJ elutööle suutis Eesti postiametkond kasutada optimaalselt kõiki maailma uuendusi postinduse vallas Eesti olude kohaselt. Kui palju GJ aitas kaasa eesti Postimuuseumi loomisele, pole teada, on teada et GJ-le olid Eesti postiolud ja- töötajad erakordselt südamelähedased, see avaldus  kujukalt tema viimases kirjas mille saatis oma haiguse ajal  Postimuuseumi juhatajale 30.01. 1944. Ta tunnetas oma surma ja tervitas kõiki postiametnikke, soovides neile rõõmsat ja õnnelikku tulevikku. Prohvetlikult kinnitas GJ samas kirjas, et ta on kindel kogu Eesti rahva õnnelikus ja vabas tulevikus.
GJ oli abielus Franziska-Isabella Jallajasega, kes uppus, kukkudes üle laevaparda. Peres kasvas tütar.
GJ rahvarohkel matusel 14.o2.1944.a. rõhutasid ta kolleegid ja sõbrad tema suuri organisaatorlikke võimeid ja tema erakordst pühendumust oma töösse. Matusetalitust toimetas praost A.Täheväli. Andmed: K.Laane  ERAARHIIV;  ahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KyngAive_Viis_aastat_TUNA2000_1.pdf

 Loe lisaks...