Otto Keppe (1903 – 1987) arhitekt

Otto Keppe (1903 – 1987) arhitekt
Sünd. 08.02.1903 Moskva
Surn. 07.08. 1987 Tallinn
Otto Keppe sündis Moskvas aedniku perekonnas.  Ta lõpetas 1920 Rževis gümnaasiumi, õppis edasi Moskva N.Baumani  nim. Kõrgemas Tehnikakoolis mille lõpetas 1930.a. ins./arhitekti diplomiga. Asus kohe täitma vastutusrikkaid ülesandeid - võttis osa Dzeržinski ja Svetlogorski linna generaalplaanide koostamisest, detailplaneerimisest , elamutüüpide ja ühiskondlike hoonete väljatöötamisest. Tema töölaual on olnud mitme Moskva oblasti linna joonised, ta on koostanud Karaganda linna planeeringu, koolihoonete ja tehnikumi lahendused, tänavate laotised, väljakute ja keskuste vaated. Sõja-aastail tuli tal osaleda hiiglaslike tehniliste rajatiste loomises (gaasijuhtmed Saraatov- Moskva, Dašava- Kiiev, mitmete söetöötlemistehaste kavandid Siberi ja Kaug-lda rajoonides jpm.). Ka sõjajärgne Tallinn vajas vilunud planeerija oskusi ja kogemusi. Arhitekt Otto Keppe asus autorite kollektiivi liikmena ( koos A . Soansi ja H . Armaniga ) Tallinna generaalplaani, siis ka keskosa detailplaneeringut koostama. Nimelt,  juba1945. aastal toimunud üleliidulise võistluse järel kavandasid Otto Keppe, Voldemar Meigas ja Harald Arman Tallinna uue üldplaani raames Viru väljaku alale kahehektarilise keskväljaku. Selle ministeeriumihoonetest ümbritsetud esindusväljakuga pidi ansambliliselt liituma kultuuriasutusi majutav kultuurikeskus. Suurejoonelisest plaanist suudeti 1950. aastate keskpaigaks valmis ehitada üksjagu: Kolmanda Reichi arhitektuurimõjudega põllumajanduslike keskühistute keskliidu hoone (Enn Kaar, 1952) ja mõned stalinistlikud elamud läbi sõjas lagedaks põlenud Sibulaküla asumi raiutud Lenini, tänase Rävala puiestee ääres – silmatorkavaim neist nn teadlaste või akadeemikute maja (Edgar Velbri, 1953), samuti Lauteri ja Lembitu tänava teljeline hoonestus. Lisaks kultuurikeskust ja keskväljakut siduma pidanud hoonestus Estonia puiestee lõunaservas. Ministeeriumiesise väljaku haljasala keskosa põhielemendiks oli 1950. aastal avatud Lenini ausammas ja väljak kandis Lenini nime. Täna teame seda Islandi väljakuna. ENSV ministeeriume majutama pidanud Nõukogude palee jäi aga ehitamata. Nagu ka enamus toonasest stalinistlikust linnasüdamest.
Hiljem osales ta põlevkivirajooni planeerimises, koostas Narva linna, samuti mitme elurajooni generaalplaani. Arhitekt Otto Keppe loomingus on mõndagi viljakat ning õpetlikku, ta panus Nõukogude linnaehitusse märkimisväärne. Arhitekt Otto Keppe organisaatorivõimed leidsid täit rakendust Arhitektide Liidu tööd juhtides. Ta oli a-l 1951-1955 ENSV Arhitektide Liidu juhatuse esimees, ning a-l 1953-1959 Tallinna linna peaarhitekt, kujundades otseselt Tallinna linna ilmet. Teda autasustati mitmete preemiatega. Koos A.Soansiga tegi ta 1945.a. Estonia teatri-ja kontserdisaali taastamisprojekti.

Andmed: EKABL, Tallinn, 1996; Sirp ja Vasar, nr. 33, 14.08.1987;  

 Loe lisaks...