Ants (Hans) Jõgi (1892 – 1983) näitleja

Teatritegelane

Kultuurilooline haud

V, 1, 303E, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Anette Jõgi 10.03.1973
Ants Jõgi 06.08.1892 19.02.1983 23.02.1983

Ants Jõgi 

Ants (Hans) Jõgi (1892 - 1983) näitleja

Sünd. 06.08.1892 Viljandi

Surn. 19.02.1983 Tallinn

A J sündis Viljandis juhutöölisest isa ja  koduperenaisest ema perre.  Kaks  enne Antsu sündinud last olid noorena surnud. Antsu isa oli tubli töömees, aga ta oli rahutu ja rändas ringi, tal polnud kuskil pikemalt püsi. Isa rändava eluviisi, aga ka  Antsu halva tervise pärast jäi tema haridustee  katkendlikuks ja lühikeseks. Alustas kooliteed Vana-Võidus, jätkas Holstre vallakoolis. Edasi Viljandi Villemsoni algkoolis. 1904 aastal sureb tema vaid 52 aastane isa. Nüüd tuleb  Antsul tõsisemalt leivateenimisele mõelda, ehkki ta kogu aeg ikka ema-isa aitas. Ants läheb seakarja ja temal jäävad karjasepõlvest head mälestused, tal juhtus hea pererahvas olema. Peamine oli siiski et AJ oli varakult tööga harjunud  samuti oli ta suur loodusesõber kes varaste hommikute ilu oskas tähele panna. Siiski 14 aastaselt katkes A J koolitee täielikult ja tal tuli ametit hakata õppima.  Vaesuse tõttu ei saa temast kullassepa õpilast milline amet teda oleks huvitanud. Selle asemel õpib ta kingsepaks. Õpipoisi ajal puutub ta kokku spordi  ja teatriga. Eesti kuulsad jõumehed, eriti Lurich, on  tõstmise ja maadluse rahva seas moodi viinud ja  seda harrastatkse kodukootud viisil kõikjal. Suurt mõju avaldavas  A J-le ESTONIA näitlejate külalisetendused. Suurejooneline oli juba  näilejate vastuvõtt, jaama saadeti posthobused ja  pasunakoor tegi muusikat. Hästi ja pidulikult riietatud näitlejaid - mehed sabakuubedes ja silindrites, naised pikkades tualettides laiaääreliste kübaratega - oli suur rahvahulk jaama uudistama tulnud. Neid pidupäevi oli Antsul muidugi harva. Poisil olid osavad käed ja ta tegi oma kingsepatööd hästi. Aga ka A J veres oli  seda isa püsimatust, temagi ei malda kaua ühe koha peal olla. Ta reisib Võhma, siis Tallinna. Siin hakkab ta Lurichi mõjul tõsisemalt raskejõustikuga tegelema. Siiski sobib talle elukohaks lõpuks Keila. Seal astub ta ka näiteringi. Sport ja näitering röövivad tema  aja, töö jääb unarusse. A J kolib hoopis Tartusse. Siin huvitub ta  üha enam teatrist, külastab VANEMUIST.  Aga ta tutvus siin ka karskusselt UGAUNIA näiteseltskonnaga. AJ harib oma keha ja hinge, aga ka leiba tuleb teenida ja  just siin tekib tal ametivendadega mitmed vastuolud. A J reisib taas Viljandisse. Siin oli tekkinud palju seltse kus harrastati ka näitemängu. Olulisem ehk KOIDU selts.  Need olid küllaltki tugevad seltsid  sest siin käisid H.Kompus, K. Jungholz ja P.Sepp kes lavastasid mitmeid vabaõhuetendusi. Näitemänguharrastus kestis I ilmasõjani, siis  ajutiselt katkes. Hiljem jätkus ja ikka A J osavõtmisel. A J satub  ka tsaariarmeesse ja isegi päris  sõjaväljale. Siiski tal õnnestub osavalt haiget mängides lõpuks sõjaväljalt pääseda. Peale sõda taas  Viljandis elades  ja KOIDUS mängides märkab A.Jõe loodud koomilisi karaktereid 1920.a külalisetendusel viibiv K.Jungholz. K J  teeb A.Jõgile ettepaneku   tulla ESTONIASSE kuhu A.Jõgi 1921 .a. ka läheb.
Ants Jõgi mängis tüüpe  elust. Ta pole kunagi mänginud Nerot ega  Napoleoni, Hamletit ega Saalepit. Eredad on tema loodud  tüübid rahva hulgast - töölised, talumehed, käsitöölised kalurid, sulased teenrid. Nendega on AJ ise kokku puutunud, nende  elu elanud. Masa Ants Kauka jumalas, Madis kroonu onus, voorimees Kohv ja  Trumli Sass Tagahoovis, kalur Osis Kaluripojas jpt. Arvustused 1926 kirjutasid, et AJ on peaaegu täiuslik  groteski loomises, omaette number on A J sulase Tiiderkukena, näidates end esmajärgulise žanrimängijana Mälgu KADUNUD PÄIKESES. Kriitik S.Levin mainib, et ta ei mäleta ühtki suurt osa mida A.L Jõgi oleks mänginud ; kuid on hulk pisiosi, mis A. Jõgi on  suureks mänginud. Sama väidavad ka kolleegid, V.Panso jt.A J. Mängis 1921-49 ESTONIAS , a 1949-75 DRAAMATEATRIS (1949.a. 10 märtsil ühines E-A draamatrupp DRAAMATEATRIGA). Mitu korda saadetakse teda pensionile aga ikka mängib ta edasi. 1975.a. omistati talle ENSV  teenelise kunstniku tiitel. A.Jõgi mängis filmides: MINEVIKU VARJUD 1924, PÕRGUPÕHJA UUS VANAPAGAN, PÖÖRDEL, KESKPÄEVANE PRAAM, VIINI POSTMARRK jt kokku 7 filmis. Esineb kuuldemängudes raadios. Kogub  kive jm, ja tegeleb ise tulemusrikkalt kunstiga nikerdades  ja luues linoollõikeid. Tänapäeval eriti oluline see et  A J on ka kirglik jalgpallur ja lööb nii eesti kui näitlejate rahvussvahelistes pallilahingutes vahvasti kaasa. AJ oli ka erakordselt oodatud ja tuntud  jõuluvanana.

Andmed: EE 14 kd., Tallinn, 2000; N.Kraus NÄITLEJA ANTS JÕGI, Tallinn, 1972.