Paul Karp (1905 – 1981) dirigent, trombonist ja pedagoog

Paul Karp (1905 – 1981) dirigent, trombonist  ja pedagoog
Sünd. 01.04.1905 Adila mõis
Surn. 07.12.1981 Tallinn
Paul Karp sündis  1905.a. Harjumaal Adila mõisa öövahi  Aleksander Karp´i ja sauniku tütre Miina pojana. Samal aastal pages pere revolutsioonisündmuste sunnil Tallinna, kus isast sai vabrikutööline, emast pesunaine ja köögiteenija, Paulist kehv, aga hakkaja agulipoiss. Nõnda hakkaja, et õppis 1918-1925 elitaarses reaalkoolis. Seda tänu trombooni valdamisele ja õpitoele, mida pakkus osalemine mereväe puhkpilliorkestris (1922 -1927), tema patrooniks oli seal Raimund Kull.  R.Kull soovitas P.Karbil astuda  konservatooriumi, kus teda ka R.Kull õpetas (lõpetas 1931), seejärel andis üle veel ka oma õppetooli. See toimus 1935. aastal. Paul Karp´i biograafia on aga märksa kirjum. 1927-1941 mängis Paul Karp ESTONIA orkestris, kus 1941. aastal debüteeris ka dirigendina. Sama aasta veebruarist määrati ta vastse ENSV Filharmoonia asutajadirektoriks ja kunstiliseks juhiks. Kaasa aitas tema proletaarne päritolu. Etenduste juhtimine ESTONIA-s jätkus Saksa okupatsiooni ajalgi, lisandus veel aga töö RIIGI RINGHÄÄLINGU orkestri juures. Neil aastail alustas ta ka orkestreerijana, kellena leidis eriti suurt kasutust ja tunnustust sõjajärgsel perioodil (Ernesaksa ooperid eesotsas Tormide rannaga jt). Sügisel 1944 määrati ta taastatava raadioorkestri peadirigendiks, kellena kandis kuni 1950. aastani ette nii eesti uudisloomingut kui lääne ja vene tippteoseid ning tegi ruumi alustavale Roman Matsovile. Muidugi ei kukkunud sõjas räsitud orkestriga esmalt kõik hästi välja, kuid tähtsam oligi orkestri enda kasvatamine,  puhkpillide osas sõna otseses mõttes. Viimast tegevust arendas ta ka Tallinna muusikakoolis. Ning lõpuks, Artur Kapi kompositsiooniõpilasena (lõpetas 1933) ja taas Kulli jälgedes, kirjutas Paul Karp muusikatki. Kahjuks hävis suurem osa tema mitte just arvukast loomingust sõjatules. Laulupidudel on siiski kõlanud avamäng-fantaasia KIIGEMÄEL puhkpilliorkestrile, säilinud on sümfoonilised ELEEGIA ja VÄIKE SÜIT ja veel mõnda. Paul Karbi väärtuslikumad oopused on ikkagi tema õpilased. Paul Karp jäi kooliga seotuks järjest 46 aastaks (dotsendina 1947, professorina 1968, prorektorina 1956- 1971). Peale erialatundide (tromboon ja tuuba) on ta nende aastate sees õpetanud dirigeerimist ja orkestreerimist, juhatanud ooperiklassi, juhendanud täiendusõppijaid ning teinud mitmesugust ühiskondlikku tööd. Tema prorektoriks oleku ajal avatud puhkpillidirigentide eriala lõpetas 1962 – 1979.a-il ühtekokku 55 dirigenti. Nende seas Peeter Saul, Vello Loogna, Ilmar Tomberg, Karl Tuberik, Ahti Rääst, Priit Raik. Pillimeestest Riho Mägi, Heiki Kalaus, Ants Nuut… jt. Paul Karbi üliõpilased mäletavad teda prorektorina, kuis ta liikus alatasa kontori, rektoraadi ja klasside vahet, ikka käänulisi treppe ja koridorikesi pidi, endal ümmargused prillid ümaras näos, kas ninale või laubale tõstetud. Oli rahulik ja pedantne kantselei-, sõbralik ja jagav muusikajuttudes. Sellise iseloomuga silunud ta mõnedki teravused närvilises ametkondlikus õhkkonnas.
Paul Karp oli abielus Ella Karbiga. Neil oli kolm tütart ja üks  poeg. Tütar Leelo Karp-Lumi oli tuntud lauljanna.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EE 14 kd, Tallinn, 2000; EMBL, Tallinn, 1990; www.sirp.ee › Artiklid › Muusika