Moidela Tõnisson (1931 – 1994) õpetaja ja teleajakirjanik

Moidela Tõnisson (1931 – 1994) õpetaja ja teleajakirjanik
Sünd. 20.03.1931 Valga
Surn. 21.09.1994 Tallinn
Moidela Tõnisson sündis Valgas. Tema isa Aleksander oli kivitööline, ema õmblejanna. Moidela Tõnisson oli isa liinis suguluses  riigimees Jaan Tõnissoniga.
 Kui  Moidela oli umb. 3. aastane, kolisid isa ja ema Tartusse. Siin lõpetas Moidela 1949.a. Tartu II Keskkooli ja astus Tartu Õpetajate Instituuti, mille lõpetas 1951.a. eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Tööle suunati  Moidela Elva Keskkooli. Moidela Tõnisson oli hinnatud  emakeele õpetaja, lisaks õpetas ta ka joonistamist. Tema õpetamismetoodika oli väga tõhus,  tunnid olid huvitavad.  Õpilasi kohtles ta sõbralikult ja lugupidavalt. Ta oli  ka väliselt erakordselt imposantne, kellel polnud iial raskusi korrapidamisega klassis. Tema  klassi sisenedes märkasid õpilased vaid teda- pikakasvulist kaunite tumedate  juustega graatsilist daami. Õpilased võrdlesid teda tollase iluidaali Lydia Koidulaga. Moidela Tõnisson riietus efektselt, eriti jäi meelde, et ta kandis käekella rihma vahel peene pitsiga ääristatud siidtaskurätte. Need tõid esile tema erakordselt kaunid käed. Moidela  oli hea käsitöömeister ja heegeldustöödega teenis ta lisa kasinale õpetajapalgale. Moidela oli igati aktiivne, töö kõrvalt juhendas ta õpilaste näiteringi ja  mängis ise õpetajate näiteringis. Õpetajate esitatud  näidendite lavastused olid Elva kooli suursündmusteks.  Moidela astus õpetajatöö kõrval kaugõppesse  TRÜ-sse eesti keelt ja kirjandust õppima, aga ülikooli ta ei lõpetanud. Elvas astus ta ka ÜLKNÜ (komnoorte) ridadesse.  1957.a. suunati Moidela  abikaasa Randar  Hiir (luuletaja E.Hiire poeg) tööle Tallinna (VEKSA-sse) ja loomulikult läks Moidelagi pealinna, asudes tööle  Tallinna 3.Keskkooli (hilisem 42. Kk-l.). 1961.a. asus Moidela Tõnisson  tööle ajaleht KODUMAA juurde. Samal aastal läbis ta diktorite  konkursi  TV-s ja teda võetigi sinna mittekoosseisuliseks reporteriks. Moidela Tõnissoni teledebüüt oli 1961.a. saatega REPORTAAŽ TALLINNA BIBKOLLEKTORIST. Ta tegi 114 eelkatsetust ja alles siis sai temast TV palgaline töötaja. 
 Moidela töötas nüüd paralleelselt ajalehe juures ja TV-s. Neil aegadel lahutas ta oma  abielu R.Hiirest, kellega tal oli 1950.a . sündinud tütar Katrin. Moidela elas kaua koos tütrega. Uuesti abiellus ta  1978.a. Ants Wõrguga, kes oli  ENSV TA Küberneeetika Instituudi direktori at. 1966.a. oli Moidela Tõnisson TV ideoloogiasaadete toimetaja,  siin sai ta tõsiselt  sarjata ja karistada, kuna tema töö ei vastanud nõukogude ideoloogiatöötaja karmidele kriteeriumidele. Moidela Tõnisson ei pööranud taolistele asjadele tähelepanu ja tegi rahulikult oma tööd edasi. Moidela juhitud olmelise elu valdkondi käsitlev telesaatesari NOTA BENE! (1966–1971, 90 saadet) käsitles elulaadi, kodu ja moodi. See omal ajal sisuliselt täiesti uudne saade oli ülipopulaarne. Ta käsitles seal kõike  seda,  mis oli terve nõukogude aja olnud tabuteema, aga mille järele oli vaatajaskonnal suur nõudmine. Tema tõi ekraanile peretemaatika ja naise kui armastaja  ja  armastatu. Huvitavad ja sisukad olid ka saated AJASTU JA ESEMED, NALI PILDIS, PEREKONNA VALSS, MINA KA, PIONEERIVÕTI, VÄRVILINE PÜHAPÄEV, TANTSUSAAL. Viimast saadet telliti ka NSVL Kesktelevisioonile.  See oli ETV esimene võimalus pakkuda meelelahutussaadet suurele NSVLiidu turule. Saates AJAST AEGA tutvustas Moidela  eesti käsitöömeistreid. Ta osales ka muusikasaadete sarjade NII PALJU PILTE, TERE TULEMAST  jt.  toimetamisel, 1976.a. töötas Moidela Tõnisson  TV-s muusikasaadete peatoimetuses meelelahutussaadetete toimetajana.  Sellel ametikohal oli ta kuni vanaduspensionile siirdumiseni 1986.a.
Moidela Tõnisson  ei olnud nõuk.ajal  kompartei liige. Siiski õnnestus tal viibida mõned korrad rahvadem.maades ja Soomes.  Tema  tollastest iseloomustustest loeme, et  Moidela Tõnisson oli  kohusetundlik, nõudlik enda ja teiste suhtes, orienteerus ettenähtus  õigesti, oli moraalselt kindel. Ta säilitas  omanäolise lähenemise ja suhtumise  kaasinimesse.  Moidelat  köitis vanade inimeste käekäik, aga samuti tegi ka lastesaateid, millistes arutles pedagoogiliste ja  eetiliste  tõekspidamiste  üle.  Moidela  Tõnisson  otsis ilu kunstis, inimsuhetes, elus.  Ta suhtus oma töösse tõsiselt, täpselt, ta pidas lugu esinejast ja vaatajast. Siin oleks praegustel TV noorematel töötajatel palju õppida.  Moidela Tõnisson oli 1974.a-st. Ajakirjanike Liidu liige. Üheks tema soovitajaks oli Valdo Pant,  kes juhtis tähelepanu  tema sisukatele  ja uudsetele saadetele. V.Pant rõhutas, et Moidela Tõnisson oskas omi saateid vajalikul tasemel teha. Tagantjärele nimetatakse Moidela Tõnissoni esimeseks naissaatejuhiks, keda loeti tippklassi tegijaks. Moidelat austati, muidugi ka kadestati. Tema isikupära kindlasti ei meeldinud  kõigile. Tema ise oli andeka ja kauni naisena kadedusest täiesti vaba. Tema nõrkuseks oli  juua enne saadet kanget musta kohvi. Moidela oli haritud, daamilik,  emotsionaalne ja soe- mitte kunagi kõrk. Moidela oskas oma isiksuse võlu ka saatesse kaasa  tuua. Kolleeg Mai Mikiver mäletab teda väga töökana ja  õpihimulisena- ta õppis kõike mida ei osanud. Moidela oli  ema poolt hoitud, ta polnud perenaine, aga ta õppis süüa tegema. Lisaks pitsiheegeldamisele  õppis ta õmblema ja kuduma. Moidela polnud suusataja, pr  Mai Mikiveri kõrval õppis ta suusatama. Ta tegeles portselani maalimisega ja oli sel alal väga  andekas.  Moidelal oli kodus suur tassikollektsioon. Moidela Tõnisson ei pälvinud oma töö eest riiklikke autasusid. Pensionile minnes sai ta vaid aukirja, väikese rahalise preemia  ja loa töötada veel paar kuud telataipistina. Aga kõik, keda ta oli õpetanud ja paljud, kes teda TVekraanil nägid, mäletavad teda  kui oma  elu neid  hetki  rikastavat inimest ja mõtlevad Moidela Tõnissonile sooja lugupidamisega.
Andmed: ENSV Riiklik Tele-ja Raadiokomitee , F 1,2-k; 2210;  M.Mikiveri isikl. mälestused; M.Kask`i isikl. mälestused.

loe lisaks.....